Järgmine peatuskoht polnud kaugel, Bestberry nimeline väiketootmine tegeles lodjapuu marjadest igasugu leotiste ja möksi tegemisega. Osad olid alkohoolsed, osad mitte, mingit mahla moodi ollust ka maitsesin ja tõeliselt jube hapu oli, ei tea miks seda peaks tahtma.. Pidada ravitoime olema.
Maja juures kasvanud põõsastel olid punased marjad küljes, need vist olidki tooraineks.
Vecauce lossi juures oli küll pikem peatus ootamise näol aga seda lühem oli tutvustus, vähem kui 5 minutiga oli giidil kõik vaikse häälega räägitud ja võis edasi sõita.
Nüüd oli järgi jäänud ainult asfalt, korraks pöörasime sellest aga maha et matk lõpetada väidetavalt Balti suurima metsavendade punkri juures. 1949 oli punker küll vastu taevast lastud aga nüüd on algsel kujul taastatud ja saab sees kolada. Ega neil meestel seal maaall palju ruumi küll polnud aga vähemalt peldik oli olemas, ei pidanud iga häda peale välja ronima :-)
Punker ongi selle künka sees. Matka lõpetuseks istuti maha ja lauldi mõned laulud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar