24.12.22

12.11 AO Mardisõit

 TULEMUSED  TEEKOND  

Paldiskis polnud enam ammu orienteerunud, eriti autoga, viimane kord oligi vist Xdream kunagi aastate eest. Aga ca 20a tagasi olid siinkandis traditsioonilised "Valge laev" nimelised autoorienteerumised. Seegi kord oli üks KP selle maja ees kus vanasti see pubi ja hotell asus.

Seekord kogunesime aga Alexela tanklas

Stardihetkel saime 3 A3 formaadis kaarti, näidis ühest on siin:
ja lisalehe KP asukohtade detailema paigutuse kohta.
Alustasime vastupäeva tiiruga aga nii ebaõnnestunult, et järjest läksid plaanid sassi kuna sattusime tupikutesse. Esimene selline oli Klooga memoriaali juures kus ma sügavalt kahtlesin kas seal autoga liiklemine üldse legaalne oli, kuid keelumärki ka polnud. Jama oli selles, et raudteest ei saanud üle. Siis oli metsas jõgi ees ja lõpuks olime ka Klooga polügoni aia taga, õnneks väljaspool. Nagu ülejärgmiselt pildilt näha on, siis 2 ekipaazi ka läbisid polügoni, samal ajal seal paugutati. Nimelt oli üks alumine tõkkepuu lahti ja sealne punane lipp asus kohas kus seda autost ei näinud ning väga lihtne oli eksida, kaardil ju mingit viidet polnud ja teeääres keelumärki ka mitte. Lõpuks olime jälle tupikus poolsaare põhjaküljel ja siis hakkas ka aeg otsa saama, poolsaare tipp jäigi käimata. 
Meie teekond

ja kõigi tiimide teekonnad:
Tulemused:
Lõpetamine oli Paldiskis Peetri Toll nimelises tavernis kus tähistati ka hooaja lõppu ja võeti kokku karikaedetabel.

Peale ametliku osa lõppu tegi perenaine meile ekskursiooni, peamiselt ajaloolised lõikeriistad:







Aga oli ka kunsti, selle autor keegi kohalik kunstnik, minul vähemalt läks aega, et keskmine tegelane ära arvata, äärmistega sain hakkama :-)
Suur tänu Raulile ja Argole korralduse eest, eriti hea oli seda võistlust päeval sõita, sest vaatamisväärset oli piisavalt!

17.12.22

08.10 AO Saku õunad

 Libekalad olid jälle põneva raja teinud ja teist aastat järjest oli stardis ainult 6 ekipaaži, masendav. 

Start oli Saku raudteejaama juures ja alustasime kahekesi, Argo lubas liituda poole võistluse pealt. Saimegi ühest Alexelas temaga kokku, kuid kuna ta soovis oma Leafi laadima panna ja sealne laadija oli katki, siis jätkasime kahekesi. Saime lõpuks kokku KP5 juures, ta oli Sakust sinna jalgsi tulnud ca 2km. Mina olin selleks hetkeks muutunud juba teovõimetuks - süda oli paha. Kuidagi jama on selle kaardilugemisega viimasel ajal. Edasi keskendus kaardi jälgimisele Argo ja mina vajadusel jooksin.

Siin on noolega märgitud koht kuhu võistkond Colibri kinni jäi ja võistluse katkestas. Libekalad ja Praali läksid neid peale lõpetamist välja tõmbama aga siis olid nad juba ise kuidagi välja rabelenud. Kaardil seal teed tegelikult polegi, seega selline algajalik viga, olen isegi seda kogenud.
Meil õnnestus võita, Praalil läks aga aeg napilt lõhki.
auhinnad

TULEMUSED  Meie TEEKOND  

16.12.22

01.10 Tartu linnamaraton

 Linnamaratonil oli plaanis 10km. Hommikul oli üsna jahe ja kuigi otsustasin lühikeste pükste kasuks, siis lühikest särki kaasa ei võtnudki aga päiksekäes läks palavaks ja tundsin sellest puudu.


Sõpruse silla TP-s ehk 4,5km peal tundsin vasakus kannas kerget valu ja see hakkas süvenema, viimased kilomeetrid lausa lonkasin. See siiski ei taksitanud eelmise aasta aega parandamast.


Nüüd sai ka järjekordse hooaja diplomi, oli Neliküritus, siis Kuubik, nüüd klassik.

PILT Sportfotos  TEEKOND kaardil  

15.12.22

30.09 Õunad

 Õunu oli sel aastal vähe aga üks puu erines - sibulõun. See ei ole punase sõstra kobar vaid õunapuu oks!


14.12.22

22.09 Apteekrimäe päevak

 

Tartu päevak Apteekri metsas, no ei ole kõik ka kodumetsas alati loogiline, suutsin lõpupoole suunataju korralikult ära kaotada ja ei suutnud end kaardil õigele rajale positsioneerida, tulemuseks veidi edasitagasi jooksmist. Muidu oli tore.

13.12.22

18.09 Tartu rattamaraton

 Rada KAARDIL  Sportfoto PILT  

Rada oli sama mis eelmine aasta aga nüüd oli palju vihma olnud ja isegi stardis sadas vist lausa esmakordselt ajaloos paduvihma. Õnneks polnud külm, olin lühikeste pükstega ja pika rattasärgi all oli õhuke maika. Sõidu ajal enam ei sadanud ja tegin isegi luku eest lahti. Vihm polnud õnneks palju paha teinud, pori oli küll väga libe aga mitte paks, ei pidanud kordagi sellepärast maha tulema. Üldse oli ainult 3 tõusu mis jalgsi võtsin. Lainestartide tõttu ei tekkinud ka troppe ja sõit oli rahulik ning nauditav.

9.12.22

17.09 Emajõe maraton

Kuna Põltsamaa jõe maratonil sai loosiga uus süst võidetud, siis olin sellega Emajõe maratoni lühikese maa stardis Kärevere silla all. 

Selle ürituse jaoks oli see juubelihõnguline 40. kord, seega oli ka osalejaid veidi rohkem kui varem. Eelnevatel kordadel olen ise olnud siiski kaldapealse toe rollis Siimule ja Lillile. 

Siim ja Lilli. Mirjami foto

Seekord oime kõik 14.00 stardis ja distants oli träki järgi 19k kuigi ametlikult 18. Naljakas oli see, et samal ajal olid mingid sõjardid Kärevere vana silla valinud omale õppuste kohaks ja kõik uue silla alla starti suundujad peeti kinni ning juhendati kuhu ei tohiks parkida. Üles olid pandud ka teetõkked ja okastraadid ning hambuni relvis laiguliste nägudega "pardilaskjad" patrullisid sillal edasitagasi.

Osalejaid oli palju ning need jagati paadiklasside kaupa mitmeks stardiajaks. 

Vool oli silla all päris kiire ning üsna keeruline oli oma hetke oodata ja mitte allavoolu purjetada. 

Sellel pildid olen mina oma starti ootamas vasakus servas, kollane punaste aerulabadega.

Päris uskumatu kui kiiresti ikka SUPid liiguvad, algul panid kohe ees minema ja kõiki ei saanudki kätte kuigi mul pole just kõige aeglasem süst. Ilm oli muide päris vihmane, seega sõitsin kuivülikonnaga, nii polnud ohtu, et külm hakkaks. 

Mina siis see kollane seal taga stardijoont ületamas. Mirjami foto.

Kokku lõpetas lühikese distantsi 73 võistlejat ja mina olin 39. Kui nüüd maha arvestada pool tundi varem startinud "noor"sportlased kes võistlesid mingite meistritiitlite peale, siis olin lausa 12. Siim ja Lilli olid selles arvestuses teised, neid edestas mingi sportsõudjate paat aga teised süstad jäid ikka tahapoole. 

Siim ja Lilli finišis. Mirjami foto.

Üheste süstade arvestuses olin 3. ajaga 2:00:16,2. TULEMUSED   TEEKOND  Ametlik videokokkuvõte  Lõpus sai suppi aga jäi saamata medal mis juhendis oli lubatud. Siiski buffi said kõik lõpetajad, Põltsamaa jõel oli selleks peapael.



8.12.22

15.09 Vana-Otepää päevak

Sealkandis polnud vist isegi Otepää päevakut olnud, seega minujaoks uus piirkond. 47 ja 48 vahel oli 5 tee ristmik ja seal tekkis olukord kus aju jooksis kokku, sest peale kaardi ja kompassi vaatamist pea üles tõstest ei saanud enam aru kust ma tulnud olin ja siis oli ka väga raske aru saada kuhu minema peaks. Kompassi näidatav suund ei klappinud kuidagi loogikaga.. Minema sain sealt teiste järgi kes minust möödusid... 

7.12.22

09.09 Tartu Motoshow 2022

 Siin väike PILDIALBUM sellel ürituselt. 

Maastikusuutlik matkaauto
Rohelist värvi autod oleks nagu punasesse raamatusse tänapäeval kantud, no nii vähe on neid.
Plekksepp "voolib" ilmselt Porchele uut detaili
Olen juba mitu aastat jälginud leeduka Vanagase tegemisi ja nüüd on põhjust rohkemgi, kaardilugejaks valis ta omale Kuldar Siku ja lähevad koos Dakarile. Süvenedes auto andmetesse - 5L V8, selgub et tegu on tema eelmise aasta autoga millega õnnetult upepallitades pidi eelmise Dakari katkestama. Sel aastal on tal juba uus mudel millel 6 silindriline turbomootor. Aga selle näitusel olnud autoga stardivad Dakarile eestlased Urvo Männama ja Risto Lepik.
Kuldar Sikk poseerib Century Racing CR6 tagaveolise bagi ees, selle autoga sõitis seni Urvo Männama. Autol on 7L Chevy V8 mootor.
Ja et põnevam oleks, siis läheb võistlema veel üks Eesti paar - Toomas Triisa ja Mart Meeru. Mõlemad on Dakaril juba käinud aga hoopis mootorratastega. Triisa kusjuures võitis Malle-moto klassi kus sõitjal puudub taustameeskond, ainult kast varustuse ja tagavaraosadega võib olla. Nüüd on nad stardis Can-Am Maverick X3 bagiga.
4-veoline volga mis väidetavalt tehti Brežnevile jahilkäimiseks. Autosid tehti alla 10 ja ühtegi täielikult säilinud isendit pole. Antud isend taastati võimalikult algupärasena Ukrainas ja kuulub ühe Võru kollektsionääri kogusse. Automoto foorumis on selle auto saamisloost pikem teema.
Kui minu tööauto oleks sinine, siis näeks ta selline välja aga on hoopis hõbedane.
Suzuki S-Cross mudeliuuendus on eemalt vaadates päris erinev aga lähemalt uurides ja andmeid vaadates selgub, et kere on ikka sama ja ka sisu paljuski muutmata. Enam ei pakuta üliökonoomset 1,6B mootorit vaid hübriide turbomootoriga. Testijad on täheldanud pea 2L suuremat kütusekulu kui vanal mootoril oli. Niipalju siis rohe(aju)pesust.
Mati Leivategija on automaailmas tuntud nimi, viimasel ajal pühendunud rohkem vabatahtliku tuletõrje tegemistele. Hüürus on neil nüüd uus auto mis kuskilt Lapimaalt hangitud. Tegelt päris vana masin aga väidetavalt heas korras ja Eesti mõttes erilise varustusega. Kamaz, millega ta mõni aasta tagasi Baikali ääres käis, sai Ukrainlastele saadetud aga selle kastis olnud olmekuut on nüüd selle auto haagisel. Auto on värvitud/kleebitud uue Eesti päästeautode standardi kohaselt.
Red Bulli demoautosid on ennegi liikumas nähtud, seda aga varem mitte, RAM 1500 põhjal 2021a ehitatud.