Öö Uuskülas oli soe ja vaikne, ainult tuulekohin oli kuulda. Hommikul Kauksi suunas sõites keerasin mõneks ajaks kaldaäärsele rajale
Autotee on seal kandis üsna kitsas ja kilomeetrite viisi tasulise parkimise ala või lausa parkimine keelatud. Ilmselt tipphooajal on siin autosid palju aga nagu näha, siis augusti algus kui väljas on üle 20C sooja ning vesigi sama soe, on hooaeg juba läbi.
RMK Kauksi külastuskeskuses on väga sõbralikud ja abivalmid inimesed, joogivett anti mulle lausa Saku lätte tünnist sest kraanivesi polevat suurem asi.
See pilt ilmestab kõige paremini seda inimtühjust mis valitses selle suve kõige ilusamatel päevadel :-(
Edasi jätkasin mööda matkarada
kuid kõik katsed sealt suurele teele lõigata lõppesid soos aga metsasihid olid ilusad vähemalt
Rannapungerjast Lohusuu poole liikusin algul maanteel aga siis Raadna küla juures pöörasin metsateele, et jätkata mööda E11 metsa matkarada. See on päris uus matkarada Tallinnas Poola piirini (ja vist edasigi) mille tähistamine alles pooleli. Oli päris arusaadavat tähistust aga ka kohti kus see puudus täielikult. Raadna küla juures oligi koht kus nagu rada oleks pidanud jätkuma aga kuri silt keelas võõrastel igasuguse lähenemise. Kaardi järgi rada sealt ikka läks. Hiljemgi märkasin korduvalt kohti kus rada läbis eravaldust ja üheltpoolt sisenedes oli raja tähistus olema, teisel pool aga mitte ja eravalduse silt siseneda ei lubanud. Kahjuks sarnaseid kohti oli ka Võrtsjärve ääres Tour de LatEst rajal. Kui sinu eesmärk on liikuda ainult etteantud rajal, siis tõmbad kaardi GPSi ja sõidad selle järgi, kuid aegajalt sellele põigates peaks kogu aeg telefonikaardilt onlines kontrollima kuhu pöörata ja igal pool pole netilevigi, samuti saab aku nii üsna kiiresti tühjaks, eriti kui kasutad telefoni ka pildistamiseks. Rattaga matkates pole see laadimisvõimalus just koguaeg käepärast, akupanka on ka GoPro laadimiseks ju vaja.
Lohusuus tegin poe juures söögipeatuse ja edasi tuli pikemalt maanteel kulgeda.
Ja ega seal maanteel just palju ruumi polnud..
Õnneks oli pidevalt midagi vaatamisväärset
Ausammas aiataga
Mustvee vaated
Mustveest allapoole algas juba sissejuhatus sibulateele ja kontrastne arhitektuur, kõrvuti võis olla loss ja puukuur või nagu siin pildil, mahajäetud ja renoveeritud maja.
Trastilisematel juhtudel oli korda tehtud ainult ainult pool maja või siis olid majapooled remonditud täiesti erinevalt. Mujal Eestis sellist pilti väga ei näe, kogu arhitektuur on siin veidi erinev.
Vahepeal sai ka väiksematele teedele põigatud, eesmärk oli võimalikult ranna lähedal kulgeda.
Õhtu lähenes ja ühtegi tasuta telkimiskohta siinkandis ei tundunud olema, seega keerasin sisse ühte asutusse nimega Willipu külalistemaja. 5€ eest võis telgi üles panna ja veel 1 € lisades sai ka dušši all käia. Plats oli suur ja otse järve ääres, kahjuks oli kliima siin teine kui Peipsi põhjarannikul, õhtu oli niiske, öö külm ja sääski oli metsikult.
Aasta varem tegin tiiru peale Võrtsjärvele, nüüd aga tekkis idee Peipsi rannikut lähemalt uurida. Loogilisem teekond on ülevalt alla ja nii sai alguspunktiks Poruni matkaraja parkla. Olime seal Suveseikluse raames korra käinud ja tookord Johan jooksis raja läbi, eelnevalt aga eksles koos teiste tiimidega veidi valel pool jõge. Nüüd oli RMK oma kaardile paranduse sisse viinud ja rada oli juba õigel pool jõge.
Matkarada osutus täisvarustuses matkarattaga aga väga raskelt läbitavaks ja jätsin selle pooleli.
Metsast välja jõudes liikusin suurt teed pidi lõunasse, Venemaa paistis teisel pool jõge.
Üks traktor lohistas puid suisa mööda asfalti
Ja hetk hiljem peeti mind piirivalvurite poolt kinni. Ju ma nägin siis kahtlane välja oma neoonkollases rattasärgis :-) Dokumente kontrolliti põhjalikult ja samuti päriti kust tulen ja kuhu lähen... Üks piirikatest oli keeleliselt sealt teistpoolt Narva jõge taustaga ja mõnda asja tuli talle üle korrata kuna ei saanud kohe kõigest aru. Sellegipoolest ühtegi etteheidet neil mulle polnud ja ei oska minagi seda lugu pahaks panna kuigi naljakas küll kui nii maanteel ilma põhjuseta kinni peetakse.
Vasknarva tuli spetsiaalselt sisse sõita geopeituse tõttu, ühe sealse aarde asukoha olin kodus puzzle kujul juba lahendanud ja nüüd oli vaja see ka ära logida. Asukoht muidugi suurima kohaliku vaatamisväärsuse lähedal
Viitadelt võis aga omale edasise suuna valida, reaalselt oli muidugi ainult üks tee asulast lahkumiseks.
Kui juba Võrtsjärv annab silmapiiri mõttes mere mõõdu välja, siis seda enam oli meri Peipsi, ainult vett maitstes saab aru, et miskit ei klapi.
Õhtuks jõudsin RMK Uusküla telkimisalale kus mitukümmend puhkekohta aga peale minu ei olnud seal kedagi. Samas olin ma tulnud läbi Karjamaa telkimisala ja seal polnud ühtegi vaba kohta, kõik olid matkaautosid ja telkijaid täis, enamuses sakslased. Uusküla asub maanteest põhjapool aga sellegipoolest on rand ainult paarisaja meetri kaugusel ja ujuda oli mõnus.
Päeva läbisõiduks kujunes 56km aga ma ju alustasin ka alles lõunaajal.
Saaremaale sai süst kaasa võetud, et ka merevesi ära proovida. Järgnevas videos on kaks proovisõitu lühidalt kokku võetud, kahjuks oli mõlemal korral avamerel lainetus piisavalt tugev, et üksi kaldast kaugele minek ei tundunud just väga mõistlik. Pildid sellelt reisilt on SIIN.
Järgnevalt heitsin pilgu Asva viikingitekülale, see pole veel päris valmis aga ühtteist vaadata ikka on ja (ilmselt nooremad) saavad ka ronida.
Kui loomade aedikutesse võis lausa sisse minna, siis linde pidi läbi võre vaatama, nii esindusliku sabaga paabut ei mäletagi, et oleksin ammu näinud.
Nurrunurk on vanasse külapoodi tehtud kasside varjupaik, kus läbi akende ja seinaääres oleva aediku võre saab väga hea ülevaate asukatest.
Selline rästik jäi mulle jalgu telkimiskoha lähedal, päris tükk aega lasi end jälgida enne kui lahkus.
Geopeituse mängimine viib sellistesse kohtadesse kuhu muidu ei satuks, selline koht on näiteks Laidunina tuletorn mis juba üle 100 aasta hüljatuna püsti püsib.
Sakla seltsimaja keldris on väike nostalgiline muuseum, selle külastamine on muide tasuta! Üks mees on oma elutööks võtnud erineva atribuutika ja tehnika kogumise ja selle uudistamiseks tasub aega võtta. Lisaks peavad kohalikud seal keldris ka kohvikut ning kõik pakutav on kodune toodang, soovitan.
Sääretuka tuletorn nii siit kui
sealtpoolt.
Üle paarikümne aasta külastasin ka Kuressaare lossi, selgus, et kalapüük oli seal keelatud :-)
Tagasiteel Saaremaalt sai ööbimispeatus tehtud Rae järve äärses telkimiskohas.
Hommikul käisin läbi ka sealse matkaraja, kahju, et vaatetorn netist leitud andmetel juba aastaid hooldamata on ja trepp puudub.
Päev algas ujumisega saunajuures tiigis. Kui siin samas laagris olime Võrumaa suveseikluse ajal, siis oli pähkliks plastmassist part tiigipeal. Seekordset pähkli legendi lugedes oli vihjeid nii vanale kui uuele jne. Kohe tekkiski mõte, et kas ehk mõni part seekordki on, kuid ise ma kontrollima ei jõudnud ja teisedki unustasid selle jutu kuni nüüd oli viimane aeg asi üle kontrollida. Olime juba 2 päeva saanud teatud punktides vastusena mõned seosetud tähed ning midagi pidi nendega ju peale hakkama.
Kui nägin, et parte lausa 3, siis oli selge, et ujuma peab minema ja kuidagi tuleb salvestada ka see mis partide peale või alla on kirjutatud sest oma mälule lootma jääda ei saanud.
Kaamera pähe ja vette.
Kahe pardi all olid koordinaadid ja kolmanda all kiri: EESTIMAA ___ ___ Kandsime koordinaadid kaardile ja esialgu see diagonaal Mammaste ja Soodoma vahel midagi ei andnud. Taustajõududelt tuli vihje, et joon läbib Maanteemuuseumi ja muuseumil just täna sünnipäev. Tekkis hüpotees, et tähed on mõne muuseumi eksponaadi registrinumbri pealt näiteks ja PZU kindlustus ka miskitmoodi seotud. Igatahes seadsime suuna muuseumi poole.
Enne jäi teepale aga mitmeid muid legende, näiteks Vana-Koiolas mälestuskivi sündmusele kus Põlva Sierra-mehed lõuga "tõmbasid".. Selle leidmine polnud kerge, alles kohalikult küsides saime õige koha kätte.
Maanteemuuseumis jooksime kogu väliekspositsiooni läbi, samal ajal said meie taustajõud kätte muuseumi eksponaatide nimekirja ja töötasid selle läbi, tulemus - 0. Ohkasime kaotatud aja pärast ja lahkusime Põlva suunas, oli ju tänase päeva piirkond Põlva vald.
319. Kortsutaltsutaja oli üsna raske küsimus, kuna "tähis pingi nurgalt" polnud just üheselt mõistetav, see oli üsna stiliseeritud allkiri. Hetkel ma isegi ei mäleta mis õige oli aga igatahes läks meil see õieti kuid väga paljudel teistel valesti. Meil lihtsalt enamus oli õige variandi poolt :-)
Himmastes käisime Jakob Hurda sünnikodu juures, seegi koht oli mulle paari aasta tagusest rattamatkast juba tuttav. Kuna oma matka tegin isa kunagise matkapäeviku radadel, siis mäletan, et isa kirjutas, et kui nemad sinna jõudsid, selgus, et maja oli aasta varem (1975) maha põlenud.
Järgnes pikem eksirännak Otteni silla juures, see oli aga vale koht, otsitava legendi vastus oli mujal.
Kui Metskassid Kiidjärvele jõudsid, oli RMK külastuskeskus juba suletud, 2004 aastal sai seal vastused enamusele legendidest mis meil tollasel suveseiklusel olid. Pikalt oli segane legend 342 - Ilus aga loll. Mesilased olime välja mõelnud aga kuskohas on iseteeninduslik müügikoht, see oli segane sest neid kohti oli mitu. Kuskilt saime info, et Mooste mõisa kõrval pidi õige olema, kuna tegu oli kellaajalise legendiga, siis läks kiireks
Saime mesilased ja ka muud Mooste küsimused kätte. Käisime ka Rasinal ja Ahjal ning jõudsime lõpuks Valgesoo torni juurde. 2 pikka seikluspäeva olid oma jälje jätnud, magamatusest tekkisid peavalud ja üldse oli meil kõigil juba üsna raske.
Torni juurde sõites olin roolist taandunud ja tablettide mõju all googeldasin ikka pähklit, ekraanil oli "don puz" otsingtulemus kui tahvel nurka lendas ja torni ronisime. Olin neid tähti juba varem googeldanud aga Moostes Libekaladelt saadud vihje sundis jätkama.
Üleväsimus andis tunda ka rajal kui õigest vastusest lihtsalt mööda põrutasime, lugesime küll, kuid keegi meist vastust ei märganud. Sai siis ca 1,5 lisakilomeetrit vantsitud.
Rajalt naastes läksin jälle rooli ja "don puz" oli ununenud.. 2004 suveseiklusel külastasime Akste sipelgariiki, kahjuks oli vahepeal RMK selle riigi vallutanud, metsa maha võtnud ja elanikud genotsiidi käigus mõrvanud. Nüüd on Kiidjärvel ainult väike kuklaste õpperada ja need euroaluseid meenutavad platvormid on selleks, et rajal kõndijad sipelgale peale ei astuks. Ilmselt lageraie ajaks korjatakse need ära..
Vastse-Kuustes oli olnud järve kaldal mingi kivi mälestustahvliga. Keegi oli aga tahvli ära viinud ja kui see teatavaks sai, siis muudeti ka küsimust ja see oli oli vist selline: "Mitme tüübliga oli tahvel kinnitatud?" Lihtne küsimus aga läks meile maksma vale vastuse, sest kivis oli 4 auku, ühes augus oli tüübel, kahes augus oli tüübel veel olnud ja neljas auk oli silikooniga täidetud, ehk seal polnud tüüblit kunagi olnud. Millegipärast aga oli õigeks vastuseks 4, kuigi ainult 3 tüüblit oli selle tahvli kinnitamisel kasutatud...
Vahepeal tekkisid mingis ideed pähkli osas ja sõitsime neid kontrollima nii Postitee algusse kui Janokjärve äärde, tulutult.
328 - Matka-õpperada laiskadele algas meil juba pimedas, õnneks oli see läbitav autoga ja meie autol olid peal ka selleks sobivad tuled. Aga Allveelaevnik Raul oli selle raja näiteks läbinud elektritõukekaga. Mingil hetkel kesköösel tuli kõne ühelt taustaabiliselt ja ta teavitas meid, et Prangli kandis on Eesti "don puz" ehk puu sisse kasvanud jalgratas. Piirkond sobis, olime pidevalt jälginud pähkli võtnute eelmiste ja järgmiste vastuste kellaaegu ja asukohti ning see klappis. Kui olime jõudnud juba õigele metsateele, siis ühel hetkel takistas edasiliikumist kaasseiklejate hüljatud Honda. Üsna ebasportlik käitumine tundus esialgu, ise ei taha edasi sõita ja teistel ka ei lase. Kuidagi õnnestus siiski buss pimedas võsas ringi pöörata, sest tagurdamine ei tulnud kõne alla, võsa oli vastu külgi ja ainult kaamera peale loota polnud võimalik. Siingi olid kasuks lisatuled. Veidi varem olime märganud teerada mis kaardil polnud, keerasime nüüd sinna ja see viis lõpuks tagasi kaardil olevale teele aga peale seda mahajäetud Hondat ning jõudsime ca 250m kaugusele pähklist. Siin oli juba käidud ning jälgi jagus kuid seda õiget puud otsisime ikka tükk aega, nõgesed ja ohakad olid rinnuni. Aga üles leidsime! :-)
Mõned päevad hiljem käisin seal uuesti, et sõpradele kes meile kaasa olid elanud, näidata seda jalgratast, siis aga juba teise autoga sest tee oli ikka pigem maasturile sobilik kui esiveolisele bussile. Nüüd 3 kuud hiljem selgus, et ilmselt just sel teel olin suutnud ikka ära lõhkuda ühe bussi põhjaplastiku mis alles eelmise aasta uuena sai alla. Veel mõni nädal hiljem oli see ka üheks Klaperjahi turistisõidu punktiks nagu netist leidsin, ise ma seal ei käinud.
Peale edukat pähkli külastust Läksime tagasi Taevaskotta ja hakkasime noppima sealseid punkte mööda matkaradasid. Mingil hetkel sai selgeks, et peab jooksma hakkama ning Monika ja Inge panidki jooksu. Mina otsisin senikaua lähemaid punkte mida saaks siis kiiresti sisestada kui nad tagasi jõuavad. See seiklus kestis umbes tund, otsitud punkri said nad kätte sellisel viisil, et lihtsalt pimedas joostes kukkusid sinna sisse.. Vahepeal sai seda punkri asukohta netist otsitud ja kaarte kammitud. Paras kino oli see kui nad tagasi hakkasid jõudma, olin vastu läinud ja ütlesin juba järgmise vastuse, (sarapuu) aga esialgu olid nad veel liiga kaugel, siis pani suveseikluse äpp pange ja saatis vastuse ära kuid näitas, et ei saatnud ja uuesti saates saime alles teate, et vastus vale. No kui saraPUU pole puu, siis võtame järgmise ja kuusk kõlbas puuks. Tormasime trepist alla ja üle silla kuid kahjuks järgmise vastuse saatmiseks jäi juba mõni sekund puudu - kell sai 3.00 ning suveseiklus oli lõppenud, väga tormiliselt.
Ja ega seal maanteel just palju ruumi polnud..
Õnneks oli pidevalt midagi vaatamisväärset
Ausammas aiataga
Mustvee vaated
Mustveest allapoole algas juba sissejuhatus sibulateele ja kontrastne arhitektuur, kõrvuti võis olla loss ja puukuur või nagu siin pildil, mahajäetud ja renoveeritud maja.
Trastilisematel juhtudel oli korda tehtud ainult ainult pool maja või siis olid majapooled remonditud täiesti erinevalt. Mujal Eestis sellist pilti väga ei näe, kogu arhitektuur on siin veidi erinev.
Vahepeal sai ka väiksematele teedele põigatud, eesmärk oli võimalikult ranna lähedal kulgeda.
Päeva läbisõiduks tuli 76km. Ülejäänud PILDID on siin.
