24.07 Suveseiklus Põlvamaa, 3. päev

Videokokkuvõte laupäevast ja eriti pähklipuremisest:

Laupäevased PILDID  

 Päev algas ujumisega saunajuures tiigis. Kui siin samas laagris olime Võrumaa suveseikluse ajal, siis oli pähkliks plastmassist part tiigipeal. Seekordset pähkli legendi lugedes oli vihjeid nii vanale kui uuele jne. Kohe tekkiski mõte, et kas ehk mõni part seekordki on, kuid ise ma kontrollima ei jõudnud ja teisedki unustasid selle jutu kuni nüüd oli viimane aeg asi üle kontrollida. Olime juba 2 päeva saanud teatud punktides vastusena mõned seosetud tähed ning midagi pidi nendega ju peale hakkama.

 Kui nägin, et parte lausa 3, siis oli selge, et ujuma peab minema ja kuidagi tuleb salvestada ka see mis partide peale või alla on kirjutatud sest oma mälule lootma jääda ei saanud. 

Kaamera pähe ja vette. 

Kahe pardi all olid koordinaadid ja kolmanda all kiri: EESTIMAA ___ ___ Kandsime koordinaadid kaardile ja esialgu see diagonaal Mammaste ja Soodoma vahel midagi ei andnud. Taustajõududelt tuli vihje, et joon läbib Maanteemuuseumi ja muuseumil just täna sünnipäev. Tekkis hüpotees, et tähed on mõne muuseumi eksponaadi registrinumbri pealt näiteks ja PZU kindlustus ka miskitmoodi seotud. Igatahes seadsime suuna muuseumi poole.

Enne jäi teepale aga mitmeid muid legende, näiteks Vana-Koiolas mälestuskivi sündmusele kus Põlva Sierra-mehed lõuga "tõmbasid".. Selle leidmine polnud kerge, alles kohalikult küsides saime õige koha kätte.

Maanteemuuseumis jooksime kogu väliekspositsiooni läbi, samal ajal said meie taustajõud kätte muuseumi eksponaatide nimekirja ja töötasid selle läbi, tulemus - 0. Ohkasime kaotatud aja pärast ja lahkusime Põlva suunas, oli ju tänase päeva piirkond Põlva vald. 

319. Kortsutaltsutaja oli üsna raske küsimus, kuna "tähis pingi nurgalt" polnud just üheselt mõistetav, see oli üsna stiliseeritud allkiri. Hetkel ma isegi ei mäleta mis õige oli aga igatahes läks meil see õieti kuid väga paljudel teistel valesti. Meil lihtsalt enamus oli õige variandi poolt :-)

Himmastes käisime Jakob Hurda sünnikodu juures, seegi koht oli mulle paari aasta tagusest rattamatkast juba tuttav. Kuna oma matka tegin isa kunagise matkapäeviku radadel, siis mäletan, et isa kirjutas, et kui nemad sinna jõudsid, selgus, et maja oli aasta varem (1975) maha põlenud.

Järgnes pikem eksirännak Otteni silla juures, see oli aga vale koht, otsitava legendi vastus oli mujal.

Kui Metskassid Kiidjärvele jõudsid, oli RMK külastuskeskus juba suletud, 2004 aastal sai seal vastused enamusele legendidest mis meil tollasel suveseiklusel olid. Pikalt oli segane legend 342 - Ilus aga loll. Mesilased olime välja mõelnud aga kuskohas on iseteeninduslik müügikoht, see oli segane sest neid kohti oli mitu. Kuskilt saime info, et Mooste mõisa kõrval pidi õige olema, kuna tegu oli kellaajalise legendiga, siis läks kiireks

Saime mesilased ja ka muud Mooste küsimused kätte. Käisime ka Rasinal ja Ahjal ning jõudsime lõpuks Valgesoo torni juurde. 2 pikka seikluspäeva olid oma jälje jätnud, magamatusest tekkisid peavalud ja üldse oli meil kõigil juba üsna raske. 

Torni juurde sõites olin roolist taandunud ja tablettide mõju all googeldasin ikka pähklit, ekraanil oli "don puz" otsingtulemus kui tahvel nurka lendas ja torni ronisime. Olin neid tähti juba varem googeldanud aga Moostes Libekaladelt saadud vihje sundis jätkama.

Üleväsimus andis tunda ka rajal kui õigest vastusest lihtsalt mööda põrutasime, lugesime küll, kuid keegi meist vastust ei märganud. Sai siis ca 1,5 lisakilomeetrit vantsitud.

Rajalt naastes läksin jälle rooli ja "don puz" oli ununenud.. 2004 suveseiklusel külastasime Akste sipelgariiki, kahjuks oli vahepeal RMK selle riigi vallutanud, metsa maha võtnud ja elanikud genotsiidi käigus mõrvanud. Nüüd on Kiidjärvel ainult väike kuklaste õpperada ja need euroaluseid meenutavad platvormid on selleks, et rajal kõndijad sipelgale peale ei astuks. Ilmselt lageraie ajaks korjatakse need ära..

Vastse-Kuustes oli olnud järve kaldal mingi kivi mälestustahvliga. Keegi oli aga tahvli ära viinud ja kui see teatavaks sai, siis muudeti ka küsimust ja see oli oli vist selline: "Mitme tüübliga oli tahvel kinnitatud?" Lihtne küsimus aga läks meile maksma vale vastuse, sest kivis oli 4 auku, ühes augus oli tüübel, kahes augus oli tüübel veel olnud ja neljas auk oli silikooniga täidetud, ehk seal polnud tüüblit kunagi olnud. Millegipärast aga oli õigeks vastuseks 4, kuigi ainult 3 tüüblit oli selle tahvli kinnitamisel kasutatud...

Vahepeal tekkisid mingis ideed pähkli osas ja sõitsime neid kontrollima nii Postitee algusse kui Janokjärve äärde, tulutult.

328 - Matka-õpperada laiskadele algas meil juba pimedas, õnneks oli see läbitav autoga ja meie autol olid peal ka selleks sobivad tuled. Aga Allveelaevnik Raul oli selle raja näiteks läbinud elektritõukekaga. Mingil hetkel kesköösel tuli kõne ühelt taustaabiliselt ja ta teavitas meid, et Prangli kandis on Eesti "don puz" ehk puu sisse kasvanud jalgratas. Piirkond sobis, olime pidevalt jälginud pähkli võtnute eelmiste ja järgmiste vastuste kellaaegu ja asukohti ning see klappis. Kui olime jõudnud juba õigele metsateele, siis ühel hetkel takistas edasiliikumist kaasseiklejate hüljatud Honda. Üsna ebasportlik käitumine tundus esialgu, ise ei taha edasi sõita ja teistel ka ei lase. Kuidagi õnnestus siiski buss pimedas võsas ringi pöörata, sest tagurdamine ei tulnud kõne alla, võsa oli vastu külgi ja ainult kaamera peale loota polnud võimalik. Siingi olid kasuks lisatuled. Veidi varem olime märganud teerada mis kaardil polnud, keerasime nüüd sinna ja see viis lõpuks tagasi kaardil olevale teele aga peale seda mahajäetud Hondat ning jõudsime ca 250m kaugusele pähklist. Siin oli juba käidud ning jälgi jagus kuid seda õiget puud otsisime ikka tükk aega, nõgesed ja ohakad olid rinnuni. Aga üles leidsime! :-) 

Mõned päevad hiljem käisin seal uuesti, et sõpradele kes meile kaasa olid elanud, näidata seda jalgratast, siis aga juba teise autoga sest tee oli ikka pigem maasturile sobilik kui esiveolisele bussile. Nüüd 3 kuud hiljem selgus, et ilmselt just sel teel olin suutnud ikka ära lõhkuda ühe bussi põhjaplastiku mis alles eelmise aasta uuena sai alla. Veel mõni nädal hiljem oli see ka üheks Klaperjahi turistisõidu punktiks nagu netist leidsin, ise ma seal ei käinud.

Peale edukat pähkli külastust Läksime tagasi Taevaskotta ja hakkasime noppima sealseid punkte mööda matkaradasid. Mingil hetkel sai selgeks, et peab jooksma hakkama ning Monika ja Inge panidki jooksu. Mina otsisin senikaua lähemaid punkte mida saaks siis kiiresti sisestada kui nad tagasi jõuavad. See seiklus kestis umbes tund, otsitud punkri said nad kätte sellisel viisil, et lihtsalt pimedas joostes kukkusid sinna sisse.. Vahepeal sai seda punkri asukohta netist otsitud ja kaarte kammitud. Paras kino oli see kui nad tagasi hakkasid jõudma, olin vastu läinud ja ütlesin juba järgmise vastuse, (sarapuu) aga esialgu olid nad veel liiga kaugel, siis pani suveseikluse äpp pange ja saatis vastuse ära kuid näitas, et ei saatnud ja uuesti saates saime alles teate, et vastus vale. No kui saraPUU pole puu, siis võtame järgmise ja kuusk kõlbas puuks. Tormasime trepist alla ja üle silla kuid kahjuks järgmise vastuse saatmiseks jäi juba mõni sekund puudu - kell sai 3.00 ning suveseiklus oli lõppenud, väga tormiliselt. 

Autoga sai laupäeval läbitud 322km.