Paar päeva enne maratoni sadas tugevalt vihma, päev enne eriti. Korraldaja sõnul ohtu aga polnud. Kohalejõudes ootas ees jääväli ning parkimiskohalt võistluskeskusse jõudmine oli juba eluohtlik ettevõtmine.
Olin kaasa võtnud mõlemas uisusuusapaarid ning peale kommentaatori hoiatust, et rajal on jäiseid lõike, tegin valiku vanade suuskade kasuks. Lisaks jäistele kohtadele olid tõusud pehmed sulalumepudrused ning osa rajast ka paksult okkaid täis. Aga arvestades ilmasid, oli olukord ikka kordades parem kui karta oli. Hoiatati 5km enne lõppu oleva pika laskumise eest mis on paremal pool metsateed, see pidi all jääs olema. Mäeotsas oli ka vel korraldajaid hoiatamas, läksin siiski hooga peale kuigi kohe sahka. All läks tõesti jääväljaks, sain suusad paralleelseks ning surusin ka mõlemad kepid maha, et tasakaalu hoida, nii sain ohutult üle, ca 50m oli see jäätee. Piirdusin ühe ringiga sest siitki oli vaja saada templit lühikeste maade passi.
