TEEKOND kaardil PILT Sportfotos
Kuna Riia ringil suur ehitus, siis varasemad trassid olid kõlbmatud ning käiku lasti täiesti uus trass - Tartust kirdesuunas. Uus oli ka kogu võistluskorraldus, tempogrupid, granfondo jne. Põhiline oli teha valik kas tempogrupi või vanusegrupi osas, vanusegrupid osalesid granfondos. Tegingi selle vanusevaliku aga see osutus mõtetuks kuna ma ju ei plaaninudki teistega võidu sõita ja ettepoole trügida. Samuti polnud sellisel juhul saadikukujundusega numbrit. Start oli ERMi taga, sealt saateauto järel linnast välja ning alles siis pedaal põhja. Kahjuks see gruppidesse jaotamine oma eesmärki ei täitnud ja midagi ohutumaks ei teinud, vastupidi. Varsti tulid tagant nii järgmise vanusegrupi kiiremad kui ka kõik tempogrupid ja kui see väga suure kiiruste vahega selga tuleb, siis oleks hea vabatahtlikult teelt maha astuda, muidu surutakse sind asfaldilt maha või sõidetakse lihtsalt selga. Õnneks olid need olukorrad napid ja pääsesin.
Põhjasuunas liikudes oli tunda, et tuul on küljelt ning teataval määral takistab. Kui rada suundus itta siis oleks nagu oodanud kergemat minekud kuid ikka tundus tuul küljelt olevat ja tagant ei lükanud keegi.
Kolkjas keeras rada lõunasse ja nüüd tundus tuul lausa vastu olevat, mingit kiirust ei tekkinud. Päris tore oli vahelduseks ka Peipsiäärsel sibulateel rattarallit sõita kuigi olin päris üksi, ees ega taga kedagi ei paistnud. Koosa poole keerates läks aga veel raskemaks, lisaks muutus teeäärne lagedamaks ja polnud enam ei metsi ega maju tuult varjutamas. Kiirus kogu aeg langes ja üle 20 oli tõeline piin vändata. Lootsin, et Koosalt lõunasse Kavastu poole keerates peaks tulema kergendus, on see ju rohkem kui 90 kraadine pööre ja siis ikka tuul segada ei saa aga läks veel hullemaks, lisaks oli see päris pikk teelõik juba terves ulatuses lagedate põldude vahel. Kavastust Tartu suunas tulid mängu veel tõusud ja kiirus langes veelgi, kergendus saabus alles Luunjas suurelt teelt maha keerates, siis tekkisid metsad ja need varjasid juba tuule ära. Vahepeal olin juba võtnud mõneks kilomeetriks ühe pisikese grupi tuulde sest üksi oli ikka väga raske. Luunja TPs oli mul vaja söögipeatus teha, see grupp läks aga oma teed. Õnneks oligi raskem osa möödas ja viimased kilomeetrid olid palju kergemad. Üks väike paarisajameetrine kruusalõik oli ka sees kuid isegi siledam kui mõni asfaldilõik. Lõpupoole tuli väike punt ja läks minust mööda aga Eedeni juurest Sõpruse sillale oli tõus ja seal sain nad uuesti kätte ja läksin uuesti ette. Laskumisel sain valida ideaaltrajektoori ning lõpusirgele jõudes olin nad maha raputanud. Eest ka kedagi püüda polnud.
Ka finišis oli kõik teistsuguselt paigutatud ja tuli veidi ringi vaadata kus ikka söömine ja kuhu ratas jätta. Pikaks venitatud stardigruppidega oli aga tekkinud see efekt, et minu lõpetamise ajal juba pakiti asju kokku ning finišimelu kui selline oli ammu läbi. Nüüd jäi ainult veel viimane pingutus ja ülesmäge tagasi ERMi juurde autoparklasse jõuda.
Kokkuvõtteks siis selge, et vanusegrupi start oli minujaoks mõttetu, alternatiiv kas saadikule lubatud mõni esimene grupp valida või tulla lõpust tempogruppide tagant üldse.
