Saaremaa suvi

 Mõned puhkusepäevad Saaremaal

Rattaga võtsin ette Asva-Sääremäe loodusraja, see pole RMK rada aga netist siiski mingit infot leiab.

Rajal on hulk infotahvleid ja viitasid, mõnel päris mõtlemapanev tekst ;-)

kuna rada kulgeb mööda laidusid, siis päris kuivalt ei pääse, pikem ületus on parvega aga lühemal tuleb põlvini vees sumada, seega soe aastaaeg on oluline. Parve osas jäi arusaamatuks kuidas see tagasi alguskohta jõuab, ilmselt peab ikka ujuma parvele järgi. Minul aga vedas, parv oli õiges kaldas ja tõstsin ratta peale, vettelükkamisel aga tuli ikka jalad märjaks teha.

Rada lõpeb Laidunina tuletorni juures. Olin siin korra käinud ca 5a tagasi autoga geopeituse aarde järel.

Tagasi alguskohta läksin veidi muudetud teevalikuga ja kogu ring tuli 24km ning aega kulus 2h 30min.

Peale lõunapausi sai teeine tiir tehtud Saareküla loodusrajal ja põigatud ka Luhina säärele

see kummaline linnu pesakast on aga hoopis geopeituse aardelaegas!

Kuressaares on söögikoht kus suht soodsa hinnaga saab kõhu korralikult täis - Päevakas.

Linnuvaatlustorn Loode tammiku juures

Viidumäe looduskeskus

Jalgsi läbisin Alikasoo õpperaja (2,5km) ja Pärandkultuuri õpperaja (3,3km). Kuna need rajad osaliselt kattuvad, siis oli mõistlik ühe ringina jalutada ning kokku tegi see 5,6km ja aega kulus 1,5h. Alguspunk oli mul Rauna vaatetorn.

Selleks õhtuks leidsin laagripaiga vanal kitsarööpmelise raudtee tammil mis vanasti Urverahule oli läinud. 

Hommikul käisin läbi Vilsandi rahvuspargi külastuskeskusest, et uurida mis võimalus on rattaga läbida 12km pikk Harilaiu õpperada. Vastus oli veidi ebalev aga arvati, et vahepeal käekõrval lükates on see teostatav. 

Harilaiu rada

Kiipsaare tuletorn

Oli paarisajameetrisi liivaseid lõike kui ratast tuli käekõrval lükata aga suure osa sai ikka sõita ja see hoidis kõvasti aega ja jõudu kokku. Pildistamispausidega läks see 12km tiir 1h 35min.

Abaja tuletorn 

Lambakogu, see koht oli pinnuks silmas juba mitu aastat, polnud kunagi siis jõudnud ajal kui see lahti oleks, nüüd õnnestus, vaatamist jagus tükiks ajaks

Üks koht mida reklaamiks on pildil, siit saab suitsukala aga ka vürtsikilu. Testitud mitmel suvel ja julgen soovitada. Asub enne Papissaare sadamat paremat kätt, Landi talu.

RMK Veere telkimisalal on kohti meimeid kuid kõik olid juba hõivatud, õnneks leidus ametlike kohtade vahel ruumi ka metsikumaks olemiseks, lõkkeplats oli ka olemas.

Saaremaa lomaaed

Jalutuskäik Koigi õpperajal, olin siin kunagi väga ammu käinud kui see rada veel vähemalt osaliselt metallplaatidega oli, nüüd juba korralik laudtee rabas

Muhumaa loomaaed

Minuga samal ajal külastasid Saaremaad autod mis kandsid Pothole rodeo kirjasid

25.07 Suveseiklus Vidzemes ehk 3. päev

Minu tungival soovil magasime öösel lausa 4h ja see läks asjaks, ees ootas väga pikk ja väsitav päev - autoga läbisime 497km ja jalgsi vähemalt 10km.

Hommikut alustasime pähklijahiga, Johan läks koos Plussikate esindajaga puhkekeskuse saarele kus sai vastata eelmisel päeval matkarajal saadud fraasi. 
 
316. Naukseni bussipeatus

332. Oleri matkarada

335. kurepesad, üks teeäärne puudesalu oli paksult kurepesi täis, Eestis pole sellist kolooniat kusagil

333. mesilane

325. Kolmanda planeedi saladus oli üks mu lapsepõlve lemmikuid. See legend tõi meid aga Burtnieki tulevalvetorni juurde

Lõuna ühes Burtnieki kohvikus, tähelepanuväärne on minu prae kalatüki väiksus teiste šnitslitega võrreldes, samuti pidin teenindajale käima meeldetuletamas söögiriistade vajalikkust ja tellitud jäätisekokteili aga söödud saime..

Burtnieki mõis

ja vaatetorn seal lähedal

354. Zilaiskalns vaatetorn on 38m kõrge

Ja näha sai kaugele

331. Dikli puuskulptuuride park. Seal saime vihma kaela päris tükiks ajaks

311. auto seinas

303. Limbaži rand, küsitud oli, et mitkest mutrist on kokku keevitatud see tõbras, vastust ei leidnud kusagilt, uurisin hiljem ka kodus..

Veidi emal oli poole suurem kala ja selle juures ilusti kirjas, et 10 000 mutrit, sama vastus sobis ka koprale kuigi loogikavastane see oli, suurused ju nii erinevad..

344. Skulptuur Suudlejad Limbaži pargis, sellelt tuli leida sinna soditud "Ülimale õndsusele viitav USA grunge bändi nimi" - Nirvana

350. Vabaõhukirik

334. Pure järve matkarada, kummaline oli ujumisvõimaluse puudumine siin silla juures. Ümber järve ringi jätsin mina vahele kuna jalal oli korralik vill tekkinud. Piirdusin ainult järveni ja tagasi osaga

vahepeal oli keegi meie bussi "tuuninud", kahtlustan "libedaid kalu" aga tõendid puuduvad ;-)

Mingid kivid Alojas

347. Niedra soo matkarada, sellele tuli läheneda kitsarööpmelise raudtee tammi mööda kas kagust või loodest, me valisime kagu. Rada ise oli selline 1km laudtee. Lahkuda otsustasime autodega loode suunas, saime umbes 1km sõita võsa ahele poole lükates kuni tee lõppes betoonplokkidega ja märkide järgi algas jalgrattatee! Ümberkeeramiseks kohta polnud, eelmised õnnetud olid "rajanud" mudase raiesmiku võssa kus sain bussi tänu neliveole sisse tagurdatud ja ringi keeratud aga väiksema ja madalama Plussikate Toyota keerasin ringi ktisal raudteetammil nikerdades. Oli ikka seiklus keset ööd. Tupik on kaardipildil punase ristiga tähistatud ja näha on, et suurele teele jäi palju vähem maad kui sõitnud olime. Varem on see tee võidetav olnud, isegi Google streetview auto on selle terves pikkuses kunagi läbi sõitnud. Aga nüüd polnud isegi viitsitud ühtegi märki panna selle kohta, et tee suletud..

Staiceles olime juba pimedusega hädas, isegi lihtsaid punkte ei leidnud, pidevalt sai Libekalasid või Allveelaevnikke pommitatud täpsustavate küsimustega.

Heinastesse jõudes oli aega jube vähe jäänud ja tormasime mööda asulat ringi, et ikka võimalikult palju punkte leida. Salatsis sai võetud paar viimast punkti enne kui kell sai 3:00. Ühte fotopunkti jäimegi otsima, hiljem selgus, et pimedas seda ei saanudki näha, oli teest ca 100m kaugusel.

Ja oligi seiklus läbi ning olime tõusnud esimeseks, Libekalad nägid ka hullu vaeva kuid meil õnnestus rohkem punkte leida viimastel tundidel. Sai ka omavahel suheldud ja aidatud. Igatahes lõpuks oli pulss ikka täiesti laes... Pulsi lõi üles ka muidugi üks intsident metsloomadega mis siiski õnnelikult lõppes

Ja lõpptulemused on näha siin:

Igatahes oli see viimane päev ikka liiga pikk kilomeetrite mõttes, loodame, et edaspidi nii suurt piirkonda ühel päeval enam ei tule suveseiklusel.