29.1.24

20.08 Ei saa Lätita 2023 3. päev

Viimsepäeva hommikune vaade Lilaste järvele mille kaldal olime laagris
Kasse oli nii elusaid kui ka selline betoonist
Meeskonnamängu kokkuvõte tõi Metskassidele juba 3. võidu. 
Konkurents oli jätkuvalt väga tihe ja ainult üks alavõit oli seekord.
Carnikava promenaad
Siin juhtus minuga jälle midagi ebameeldivat, nimelt olid rattad mõneks ajaks järelvalveta ja üks purjus kaasmatkaja kelle nimi sai ka hiljem teatavaks, otsustas oma tühjaksjoodud õllepurgi panna minu fotokotti. Tore oleks kui see idioot võtaks oma auraasu kokku ja minu ees vähemalt vabandaks, eks järgmine aasta näen palju tal seda au järgi on...
Seekordne rattalükkamine mööda vett oli õnneks lühem kui päev varem
Carnikava koduloomuuseum

Mingid naisvangide kunstiteosed


Koiva jõe suue
Rattaga sai sõidetud 32km.
Kui enamus retkelisi oli juba koduteel, istusid Metskassid alles pidulauas, tähistati 20a möödumist Ahvenamaa rattaretkest kus suurem tutvus alguse sai.
Koduteel veel söögipaus Valmiera lähedal https://promenade.mozello.lv/



27.1.24

19.08 Ei saa me Lätita 2023 2. päev

Teise päeva esimene peatus oli Carnikava silmufestival
Seal keedeti silmusuppi aga kahjuks polnud meil aega selle valmimist oodata
Mežgarciems on vana sõjaväelinnak
aga siin käib kõva arendustegevus ning uued teed on juba valmis, täpselt sobivad rulluisutamiseks
Pikk ja väsitav rannalõik, alguses sai isegi sõita aga ikka pidi lõpuks kilomeetreid ratast lükkama pehmes liivas
lõpuks jõudsime välja Daugava jõe suudmesse kus pikk muul, see oli hästi sõidetav


Liikuv rattatöökoda ühes suvalises Riia nurgas
Mežaparks kus asub lauluväljak, seal käis mingi ürituse ettevalmistamine ja ligi ei pääsenud
Üks meeskonnamäng leidis aset just lauluväljaku värava juures ning siin käib mõõteriista taatlemine ehk kontroll kas Johani tiivasiruulatus on ikka võrdne "Piiksu" pikkusega ;-)
Seejärel tuli siis ära mõõta kui pikk vahemaa on esimese ja viimase raua vahel ning lisaks ühe puu ümbermõõt

Siin puuris konutab üks õnnetu väike auruvedur, ei tea milles ta küll süüdi on, et nii lukutaha pandi, kas hammustas mõnd vabaõhumuuseumi külastajat?
Metskassidel võhm väljas ning pikka jalutuskäiku siin ette ei võetud
Tagasiteel sai üks ujumispeatus tehtud
Päeva läbisõit kogunes 91km

26.1.24

18.08 Ei saa me läbi Lätita 1. päev

Seekord olime Riia lähedal ja esimesel päeval alustasime tiiruga ümber Adaži polügoni kust ka pidevalt paugutamist kostus. Kaardil see punane ring ja vastupäeva. Sama teekond netikaardil.
Laagripaik oli Lilaste asulas selliselt, et rattaga liikumiseks pidime kõik päevad nikerdama raudtee äärest ja üle edasi-tagasi.

Maanteed sai ületatud korduvalt aga sildade kaudu
Adaži pole ainult polügon vaid ka linnake ja seal on pisike miniloomaaed koduloomadega, pildil kollases aga meie "karjane" ;-)



Incukalna kuradikoobas
Veidi sai seda uuritud, miskit Koorküla Põrguhaua laadset
Tuttav koht aga teises perspektiivis, ees on suund kodupoole, seljataga aga Riia-Pihkva kivitee

see monstrum on aastakümneid mul üks küsimärk olnud, nüüd sain teada, et tegu kunagise populaarse restoraniga. Ringi vaadates selgus, et kompleks oluliselt suurem kui see kuppel ja kahjuks maha jäetud.
Baltic Bonsai park ja mõned vänturid

Peale bonsaide vaatamist laskusime mäest alla Ramkalni puhkekeskusse kus seni ainult vahest söömas olin käinud Riia reiside ajal, nüüd aga võtsime ette rodelisõidu. Lätis oli see juba 3. koht kus rodeliga sõita sain, tegin 3 sõitu ja päris valus mälestus jäi sellest. Esimesel sõidul polnud kedagi ees näha aga poole raja peal jõudsin ühele kaasratturile järgi ning asi muutus jamaks, sest ta ei tahtnud pidurit lahti lasta kuigi sai seda talle meenutatud, õnneks midagi hullu ei juhtunud, lihtsalt minul läks sõit aiataha. Teisel katsel oli minu ees jälle tühjus kuid äkitselt nägin enda ees tervet punti kes peaaegu ei liikunudki, hüüdsin küll, et liikuge edasi, tekitate ohtliku olukorra kuid sain vastu pigem sõimata. Järgmisel hetkel tuligi Johan kes kurvi tagant tekkinud troppi ei näinud ja täis kiirusega mulle selga sõitis. Kahjuks ei saanud ma kohe arugi kui tugevalt selg viga sai, tagantjärgi pole enam midagi teha, täiskasvanud inimesed võiksid ikka oma tegude tagajärgedele mõelda mitte rajal seista. Kurb lugu igatahes.
Loja saunamuuseumi oli üle Läti kogutud eri ajastute saunamaju

Viimane peatus oli Saulkrasti jalgrattamuuseum, sinna jõudes vihma sadas ja ägenes äike. Läks ka pimedaks ning asi lõppes bussiga laagrisse sõiduga, mõni julgem läks ka mööda maanteid. Saju tõttu otsustasin telki mitte üles panna ning kobisin bussi magama, õhtused üritused jäid ju ka äikse tõttu ära. Äike aga kestis miski 6-7h kuni järgmise päeva esimeste tundideni.


kuigi rattateekond jäi sel päeval poolikuks, sai ikka eesmärgiks olnud 80km läbitud.