26.01 Viru maraton

 Kui ei eksi, siis oli mul 6. kord. Seekord toimus maraton 2 ringilisena aga erinevalt eelmisest aastast ikka õiges kohas. Küll oli aga see ring nüüd tehtud varasematest kordadest erinev, nimelt mindud võistluskeskusest ka põhjapoole üle tee kuni raudteeni välja. Ära olid jäetud rängemad tõusud võistluskeskuse juures.

Väike-Maarjast Mõedakuni olid väiksemad teed kaetud jääga ja peal oli ka ööläbi sadanud lumekiht, ühesõnaga libedad. Kohapeal selgus, et ka rada oli selle lumega kaetud, hommikul polnud üle käidud kahjuks. Õnneks oli aga põhi erinevalt eelmisest aastast ideaalselt kõva. Kohale jõudsin 10.00 ning läksin kogu vajalikuga starti, asjad sai jätta pakitelki. Ega üleliigset aega ei jäänudki, ca 5min enne läksin alles stardikoridori. Start kulges rahulikult ja kui tulid kitsamad kohad laskumistega siis ilusti oodati kuni maandumisnõlv vabanes ja alles siis laskuti, väga viisakas. Hoolimata lahtisest lumest rajal, oli libisemine väga hea, Swix LF6 sobis selle -10C ilma jaoks. Klassikajälg oli muidugi lumega kaetud ja seda sai kasutada ainult laskumistel aga mitte ka igalpool, mõnes kohas polnud see puhtaks sõidetud ka teisel ringil. TP1 oli peale 10km läbimist, jõujooki ja teed anti pooltäis topsidega ilusti kütte, rootsi laualt võis valida soolapähkleid, šokolaadi, soolaleiba, rosinaid, hapukurki, banaani. Väga hea teenindus oli seekord. Kui siiani oli rada nikerdanud paremale ja vasakule ning ka maapind oli künklik, siis järgnevad 8km kuni TP2ni oli sisuliselt lauskmaa ja päris pikalt sai otse sõita. Raudtee ääres käis mõte läbi, et tore oleks kui rong tuleks, tuligi aga just siis kui olin raudteest kõige kaugemale jõudnud sellel sakilisel metsasihtide osal. Ringi lõpu 2km oli veidi suuremate mägedega. Lühikese maa esimesed olid mu kätte saanud juba umbes poolel ringil, nende start oli 20min hiljem aga palju neid polnud ja teisel ringil oli möödasõitjaid juba veel vähem. Millegipärast polnud minu enesetunne sel päeval aga mitte selline nagu oleks oodanud, kuidagi ebakindel tunne oli. Teise ringi alguses kui rada oli oluliselt kõvem, tõstsin tempot, kuid mitte kauaks, siis sai jõud otsa ja kiirus langes tagasi sinna 12,5 kanti. Ilmselt oleksin varem sööma pidanud, võtsin taskus olnud püree sisse alles TP3 eel. Kui nuriseda, siis ehk TP asetuste üle, kui ring on 20km ja TP on 10 ja 18 peal, siis pole see sugugi optimaalne aga vaadates kaarti saab ka korraldajatest aru, kui just saaniga kohale ei vii, siis pole ka valikut, teid ju pole.
Esimese ringi ajal sadas veel vähest lund kuid teiseks ringiks oli päike väljas, nii ilusat maratoni nagu ei mäletagi, oli ju lumekihi paksuski ca pool meetrit.
Tee ja supp lõpus olid tulikuumad ning isegi selle -10C juures pidi ootama kuni need söödavaks jahtuks. Millegipärast oli supp ka ülimagus, kas läks kokal sool ja suhkur sassi?
Ostsin 5€ eest uue passi ning lasin ka eelmise aasta templi sisse kanda.

TEEKOND  PILT  TULEMUSED  VIDEOKOKKUVÕTE

05.01 Lihula autoorienteerumine

 Talvekarika 2. etapp oli Lihulas kus minuteada varem pole kunagi võistlust olnud, vähemalt mina pole seal käinud. Algul tundus see piisavalt kaugel, et mitte minna, polnud ma käinud ka 1. etapil. 2 päeva enne võistlust aga tuli pähe, et võiks ikka minna ja ühendada selle reisi külaskäiguga matkakaaslaste juurde Pärnusse. Registreerunuid vaadates nägin, et Praalil polnud kaardilugejat kirjas, temaga olen ma korra varemgi sõitnud ja just Pärnumaal. Marti oli ühe töökaaslase küll vahepeal nõusse saanud, kuid see ei seganud, läksime kolmekesi. Ilma poolest ootasin sügavat lund, siinkandis ju hanged väljas. Teekond Pärnu poole oligi lumine, kuni Tõrvani polnud sõidujäljedki lumest puhtad, edasi Uulu ristini aga siiski olid. Pärnust alates aga lumi kadus. Lihulas oli ainult kerge lumekirme, põhiline oli aga jää, igalpool. Nii ekstreemset võistlust jääolude mõttes ei mäletagi, jääga olid kaetud nii põlluteed kui ka väiksed asfalteeritud maanteed. Ei kadesta Martit, kes pidi auto teepeal hoidma sellise libedusega. Võistluskaarte oli 4, palju punkte Lihulas sees ja siis suurem ring. Algul olid kaardid mul veidi sassis aga korjasime Lihulast suurema osa ära ning läksime vastupäeva ringile. Mõõtkava oli ununenud kaardile kanda, seega pidi arvutist seda vaatama, kuid näiteks KP8 puhul polnud täpset infot kui kaugel see ikka on. Läksin joostes seda otsima kuni Marti koos kaaslasega KP22 järel käis. Kahjuks oli mul autost välja hüpates meelest läinud numbrid mida otsima pidin, nii kulus tohutult aega, et 3 tulpa teksti infotahvlil läbi lugeda ja soovitud sedelite arvuni jõuda, 93000 oli vist. Ülejäänud punktides oli minu asi ikka autos istuda ja kaarti lugeda. Igaks juhuks oli süles ka arvuti Eomapi kaardipildiga kust oli hea vaadata suuremat üldpilti ja meie asukohta. Kui olime suurema osa tiirust teinud, siis sai selgeks, et võetavad on kõik punktid ning esialgu kaugel tundunud 3 punkti Matsalus vaja ka korjata. Nüüd ehk maksis kätte see, et algul jäi Lihula juures võtmata KP19 ning ühel pikal edasitagasi sõidul olnud KP46 ja 37. Need oleks olnud mõistlik kohe 36 juurest tulles võtta. Muid vigu nagu ei meenu aga ikka olime Kukemunale 16min kaotanud. Eks rajal oli ka näha olnud, et nad oma Sierraga oluliselt kiiremat tempot arendasid, lubatu piires siiski. Kas olid rehvid nii head või lihtsalt juht väga kindel endas. Jäine tee oli paljudele ka probleeme põhjustanud, ühel Foresteril oli tagavedu läbi kere "tuppa" tulnud, Lõvi nime all olnud Roki Põhukott 206 plastpõhi lohises enamuse võistlusest mööda maad ning 2 tiimi olid katkestanud karteri ja radiaatori purunemise tõttu. Meil läks õnneks ja tulemuseks saadud 2. koht oli tore. Oma eelmisel võistlusel Elvas olin ka teine.
TEEKONNAD  Meie TEEKOND  TULEMUSED  Seiklusministeeriumi KOKKUVÕTE 

26.12 Orav

08.11 Kitsed teel

Siin üks stiilinäide enesetapjakitsedest, seekord nad ebaõnnestusid, kõik jäid ellu, auto ka terveks. Seda, et üks autolt ikka müksu sai, nägin ma alles videot vaadates. Antud kohas on kahel pool teed suured põllud ja kunagi varem pole seal kitsi näha olnud.