Vairas, see nimi on ehk tuttavam minuealistele kes oma rattasõitu Ereliukasega alustasid, tegu on Leedu rattatehasega. Tehas loodi aastal 1948 ja toimib tänaseni. Veneajal toodeti kuni pool miljonit jalgratast aastas, lisaks ka mootorrattamootoreid.
Šiauliai jalakäijate tänava ääres asub jalgrattamuuseum ja sealt leiab vaatamist nii Vairase kui ka mujal toodetud rataste hulgast. Detsembri lõpupoole oli see jalakäijate promenaad pea inimtühi ja lisaks vihmasajule ulus kõle tuul.
See jalgratta eellase koopia peale istumist ei kannatanud, tehtud on see mudel Leedus 1977a
küll oli aga seinaääres võimalik jalga puhata sadulatega pingil
ning riided riputada sellisesse nagisse
19saj lõpul Leedus tehtud ratas
1917 Leedus tehtud ratas
1905 aasta trike
Päris mitmele rattale sai aga peale ronida ja vändata mingit etteantud teekonda mida nägi ekraanil
2 varianti velotrenažööre, mõlemad kohalik toodang aastast 1984, parempoolne mõeldud koormustesti tegemiseks
Ereliukas, see on ilmselt tõesti kõige tuntum rattamudel sellest ajast, tüdrukutele tehti aga "naisteraamiga" analoogi Kregždute. Parempoolne on 1965a mudel kaaluga 14,3kg
Parempoolne sinine 1984a mudel kaaluga 14,5kg. Tegu on 10 000 000. Ereliukasega. Peale väikest titeratast mille raam lõpuks pooleks murdus, oligi minu esimene korralik ratas selline Ereliukas.
"Erekast" on olemas olnud ka sportvariant aastast 1984, kaaluga 12,3kg, sellist nägin siin esmakordselt
Kui Ereliukas oli end ammendanud, tõin pööningult alla vanaema "eestiaegse" ratta mille tootja on teadmata ning peale mõningast remonti oli see minu sõiduvahendiks. Välja nägi umbestäpselt selline
Samal ajal sain kusagilt ka ühe kokuka mille täpsem mudel samuti teadmata, sest see oli juba eelnevalt ümber ehitatud ja üle värvitud, minupoolt sai see taha võrri rehvi ja metsik maastikupill oli sündinud. Sellist muuseumis polnud, kokukaid toodeti vist Minskis. 1994 aga ostsin Dünamo poest Turisti mida toodeti Ukrainas Harkovis. Sellel oli juba 3 käiku ja unistanud olin sellisest kaua. Samas oli see halvim ratas mis mul kunagi olnud kvaliteedi poolest, täielik saast, kõik lagunes, tagavõll muutus kõveraks sisuliselt peale istudes. Siin on selle näidis keskel see sinine, kaaluga 14,5kg. Pildil olev on 1985a mudel, mul oli veidi uuem.
1994 moodustas Vairas sakslastega ühisettevõtte ja hakati tootma juba kaasaegsemaid rattaid. Mina ostsin 1996 sellise mägiratta mis alloleval pildil, tegu 1996a mudeliga aga minuoma oli värvipoolest roheline ning logode poolest hoopis Jumpmaster nagu ülejärgmisel pildil olev 1993a mudel. Sellega algaski minu mägirattaajastu. 5x sai ka Tartu rattaralli läbitud, esimesed korrad oli distants 170+km ning 3x Tartu rattamaraton. Ega seegi mingi hea ratas olnud aga 5a pidas ikka vastu remontides, Turistiga suutsin sõita ainult 2.
Lapsepõlves spordipoisse vaadates sai ikka unistatud "sossist" ehk Start Šosse, see jäi mul saamata, see oli veneaja tipp, ainult päris sportlastel olid välismaa Colnagod.
2003a Leedus ehitatud üheistmeline
ja see järelkäruga on üksikeksemplarid
Sellele 1983a kaheistmelisele võis peale istuda ja vändata
See on leiutatud 1994
ühe leeduka poolt ehitatud sportratas 9kg 1984
Mootoriga jalgratas Hollandist 1982a
Plastikratas Saksamaalt 1985
Trossülekandega 2x2 veoline ratas
Ratstool Saksamaalt 1995a
Mingid rula ja ratta ristsugutised
Sõjaväerattad
1994 loodud ühisettevõtte 5 miljones ratas aastast 2011
Aastal 1960 tuli 73a vanal leedukal Liudas Alseika pähe korraldada jalgrattasõit Klaipedast Vladivostokki. Startis 7 inimest, lisaks leedukatele ka 2 eestlast: Matti Lervandi (googeldades jäi silma ka nimekuju Mati Levandi) ja Evald Seibe. Reisi 20. päeval peakorraldaja hukkus aga ülejäänud väntasid lõpuni, sõit kestis 12.04-9.10.1960, kokku 11800km. See oli siis korraldaja sõiduvahend
ja nende teekond kaardil
1993 üritati kellegi poolt organiseerida ümbermaailmareisi aga korraldamine läks luhta ja üks leedukas võttis üle. 6. august 1998 startis 10 ratturit ning 1. jaanuar 2000 jõudis 4 neist Hiroshimasse. Teekond oli 24239km
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar