Siim ja Lilli otsustasid peale õnnestunud Võhandu maratoni, oma paadiga ette võtta ka selle pea poole lühema sõidu.
Minu asi oli jälle transport ja kaldapealne tugi olla. Põhidistants oli 56km ning selle start 10.00 Jõesuu silla juurest.
Veetase oli ennenägematult madal, paadisild oli päris kuivale jäänud. Mingit varianti süstaga veele minna ilma jalgupidi madalasse jõkke sumamata polnud.
Erinevalt Võhandust olid rajal ka päris sportaerutamise paadid ja 15 meeskonnaliikmega "kirkkovene".
Sellistele Võhandu lihtsalt ei sobi, kärestikes jääks nad hätta.
Kui start oli ära olnud, läksin mina vaatetorni geopeituse aaret otsima, kuigi olin tutvunud ka kommentaaridega, siis jäi aare seekord leidmata. Emajõe ääres on pealtvaatamiskohti väga vähe ja mõtlesin uurida kaardil olevat teerada mis viis Verevi küla kaudu Pedja jõe suudme juurde. Ma tegelikult ei lootnud sinna kohale jõuda aga oma imestuseks avastasin, et RMK oli seal põhjaliku teeehituse ette võtnud ja kaardil punktiirina olnud teerada oli asendunud korraliku kruusateega. Kahjuks olin aaret otsides liiga palju aega raisanud ja Rellod olid juba sellest kohast möödas. Kui Võhandul sai kasutatud tasulise GPS träkkeri teenuseid, siis seekord proovisime Google Mapsi. Siimu Sony telefonile sai igaks juhuks külge ka akupank ning kõik toimis väga hästi. Ilmselt leviprobleemide tõttu tuli üks pooletunnine auk siiski sisse. 6 tunni jooksul tühjenes akupank 1 tulukese võrra 4jast ning telefoni aku oli 100% peal, seega akut selline träkkimine eriti ei kuluta. Et Siimul oleks jõepeal olles ülevaade ajast, kiirusest ja asukohast, panin tema istumiskoha ette iminapphoidikuga käsi GPSi.
Järgmine võimalus võistlejaid näha oli Rekul kus oli ka poolmaratoni 37km start. Hommikune jahe ilm oli muutunud selleks ajaks soojemaks ja Lilli oli soojendusdressi maha võtnud, kahjuks ta ei teadnud mis ees ootab.
Nüüd oli minul pikem sõit ja uus võimalus neid näha tekkis Kärevere uue silla all kuhu sai vana silla juurest, sinnapääsemiseks tuli teha aga väga ohtlik ja ebamugav tagasipööre üle Tallinn-Tartu maantee. Sealt oli finišini veel 18km ning sealtki võis startida, minimaratoni nime all. Siiani oli neil kõik hästi läinud..
Nüüd suundusin jõega paralleelselt kulgevat kruusateed pidi Vorbuse poole. Aegajalt jõgi isegi paistis kuid talud olid vahel ning teed jõeni polnud või oli see keelumärgiga tõkestatud. Ühes kohas tundus mingi matkarada jõeni minevat kuid just sel hetkel jõudis kohale äiksetorm.
Sõitsin edasi ning leidsin järgmise koha kus oli parkla Läti kalameeste autosid täis ning jäin sinna aega parajaks tegema. Tugev vihm vaheldus rahega ja mõni välgulöök oli ka nii lähedal, et maa värises. Üldse ei kadestanud neid kes jõel olid, eriti Lilli kes oli vahepealse petliku soojuse tõttu nüüd lühikeste varrukatega. Jõeääres sai juttu aetud kalameestega ja vastuvoolu sõitis ka üks parvesaun. Siim pärast kurtis, et neil oli kalameestega halvem läbisaamine olnud, nimelt kalamehed polnud üldse rõõmsad niipalju võistlejaid jõel nähes ning olid seda arvamust ka valjult avaldanud.
Nüüd kuni Tartuni vihmasadu enam järgi ei andnud ja külm oli ka, ikka alla 10C. Ajaga 05:49:23.1 jõudsid Siim ja Lilli siiski edukalt lõpuni.
PILDID TEEKOND TULEMUSED
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar