04.08 Suveseiklus 2. päev

 

Teine päev oli eelkõige Otepää vald ning seetõttu oli legendiraamatus ports karupilte, need tuli kõik üles leida. Umbes pooled olid unepealt selged, ülejäänute tuvastamisel tuli veidi uurimistööd teha. 

Esimese peatuse tegime Sõjatamme juures (262, 238). Vaadates varemstartinute logi, oli selge, et 250 peab ka siinkandis olema kuid täiesti ajuvaba tekst mingist langevarjust ajas segadusse, ei suutnudki välja mõelda. Alles hiljem selgus, et see tekst oleks tulnud Googlesse panna ja siis oleks selgunud, et Dalai-Lama on autoriks ja tema mälestusmärk järvekaldal oli vaja üles leida. Soojendusronimine oli 263 Apteekrimäe otsa ja sellele järgnes 273 Tehvandi torn kuhu pidime treppepidi üles vantsima. See oli vist teine kord elus kui trepist sinna läksin, eelmine kord oli aastaid tagasi rattamatkajate kokkutuleku raames, muidu olen ikka liftiga käinud ja enamasti tööasjus kui veel Tehvandi IT-ga tegelesin.

Linnas oli pikem peatus ja erinevate karude tagaajamine, 

Vaade Linnamäelt ja seal asuvad pingid

ja vaade meie tiimile Linnamäe oru taustal

samuti läks aega 243 kirikus õige asja leidmisega. Mul oli kohe selge, et tegu peab olema lühtriga aga eeldasin, et selle kohta mingi silt või tahvel, kui ühtegi sellist ei leidnud, alles siis suundusin kõige magalamal asuva lühtri juurde… 

Vanal surnuaial leidsin otsitava haua 249 eest hõbeketi, selle sai omanikseikleja hiljem kätte. Techne töökoja tankla katusel kitse 277 siis veel polnud kui mina seal töötasin aga see oli ka rohkem kui veerand sajandit tagasi. See oli ühel suvel mu elu esimene töökoht, tegin metallitööd, väänasin jämedast traadist kaarutaja piisid ja värvisin ka selle tankla mahuteid ja tankureid.

278 oli lihtne, olin just kevadel rattaga Päidla Järvede matkaraja läbinud ja nüüd panin kaaslased ühes raja otsas maha ning läksin teiselepoole vastu. 255 tool Nõuni järve ääres oli värskelt meeles kui kevadel seal sõpradega süstadega sõitmas käisime, nüüd sinna jõudes tabas meid paduvihm ning Johan ja Monika tormasid paljalt redelipulki lugema.

Edgari trahteris tegime lõunapausi ja suundusime Vidrikele kus juba aastaid vaatetorn 232 kuhu kedagi ei lasta. Vanasti polnud seal ümber korralikku aeda ja koht oli avalik, käisin tihti seal discgolfi mängimas aga ükskord omanik mainis, et talle ei meeldi, kui peale 17 õhtul sinna tullakse, lubas sildid välja panna aga varsti tekkis uus aed ja lubadusest hoolimata jäi värav lõplikult suletuks, kahju.

225 Ilmjärve kiriku ümber on kiviposte loetud ka varasemalt, see tüüpiline sealkandi AO punkt, samuti 259 Märdi veski. Kõrvaloleva maja omanik vist Austraalias elas aga inimene kes seda kohapeal haldab ei olnud kõige vastutulelikum ja viimane kord seal autoorienteerumise rada tehes jäi see punkt juba välja. Sellegipoolest on see üks kohti kuhu kõik külalised alati viin kui Otepää ümbrust tutvustan.

Seinamägi 251 oli sees ka 2007a suveseiklusel ja tookord viitas legend Xdreamile millel ka Johaniga osalesime. Nüüd ei hakanud otsa ronima, olin nädal varem seal just rattaga käinud, loomulikult mitte kõige järsemast nõlvast.

Harimäel 221 selgus, et olin jätnud tähelepanuta ühe seieri ning nüüd tuli Otepääle tagasi tankima minna. 228 maratonirajal Kuutse TP-s oli mulle üllatus, seda ma tõesti ei teadnud aga nüüd saime teada kui tegin kõne külavanemale. 

212 oli mulle tuttav koht, legendi lugedes tuli õige koht silmeette ja pilk kaardile kinnitas, et see peab õige olema. Käisin seal paar aastat tagasi, et pildistada raudteesilda, see päris suurejooneline.

 216 ajas Sangastes veidi segadusse sest legendis polnud viidet eramaale aga kohapealsed sildid keelasid konkreetselt sisenemise, siiski oli see õige koht.

Samuti oli halb üllatus, et kohalike vallavaraste poolt ärastatud Sangaste loss on lõplikult avalikkusele suletud ning enam ei saagi seda vaatama minna ja sealt läbi jalutada taga asuvasse metsaparki, tuli sõita autoga ringi.

 Keeni juures märkasime fotot 222, olin seda korduvalt varem näinud aga ei suutnud kuidagi meenutada millise tee ääres, nüüd probleem lahenes ja sai selgeks ka miks ma ei suutnud meenutada – lihtsalt sinna polnud enam aastaid asja olnud, varem sõitsin seda teed tihemini. 253 oli mulle tundmatu koht, nüüd jõudsime sinna ka pimedas ja Johan läks Ingega seda otsima, leidsid. Unikülas 203 polnud ma vist varem käinudki, samas discgolfi rada 231 Õrus oli mul läbi mängitud. 247 pildi märkisin kaardile kohe legendiraamatut lehitsedes, ühel eelmisel suveseiklusel sai seal läheduses hoopis korstna redelipulki loetud, see korsten on muide siiani alles. 211 ühishaud Soontagal oli nii võsas, et polnud varem näinud aga 201 vastuse võisin oma fotodelt maha lugeda sest alles mõned nädalad varem Tõrvas autoorienteerumist korraldades oli sama tahvel mul punktiks valitud. 235 foto Meegaste mäest oli lihtne. 242 pani mind meenutama, et mis kivi siis seal taga ikka oli, no ei suutnud meenutada ja oma fotodelt seda ka välja ei lugenud, selgus, et veskikivi, nüüd meenus küll. Millegipärast jäi meil varem Neerutis Maajaamas 208 käimata, see foto oli mul ju ka kohe tuvastatud, seega uuesti sinnapoole ja ka Pilkusele 241, see üks mu lemmik ujumiskohti.

Omaette teema on nende Väike-Emajõe alguskohtadega, teadsin nii Arula Emalätet 236 kui allikat Väiksel-Munamäel, kuid polnud kuulnudki, et „vana rolleka“ alust truupi Pühajärve ääres jõe alguseks peetakse. See sai üsna viimasel hetkel välja uuritud ning nüüd tuli veidi edasitagasi sõita. Sellega saigi selle päeva aeg otsa ja päris mitu huvitavat kohta jäi käimata, näiteks Sõsarsaared 223 kus ma 2007 aastal ujudes käisin ja kivi keset metsa 246 mis on geopeitusest tuttav koht. Kindlasti oleks parem logistika aega säästnud kuid kas piisavalt et need 2 ajakulukat punkti ära teha, ei tea.

Päeva läbisõiduks kujunes 292 km.