11.11.23

05.08 Suveseiklus 3. päev

Tõrva piirkonnas seiklemist alustasime mausoleumiga 353. Teel sinna aga tuli tükk aega liikuda aeglase kombaini järel
 Seal samas lähedal ka üks Emajõe forsseerimise kivi 309 mida olen isegi autoorinteerumiste KP-na kasutanud. Sama lihtne oli ka foto 355 ning veski 331. Tegelikult enamus fotosid olid peale vaadates kohe teada kuna olen aastaid Tõrva piirkonnas autoorienteerumisi korraldanud ja seal pole enam naljalt vaatamisväärsust mis poleks mul omal juba kasutatud.
Siiski Hummuli mõisa taga jalutanud ma polnud.
373 Voola sild oli ka mul juba varem KP olnud ning oma järge ootas seal asuv Geopeituse aare, aarde jaoks aega seekord polnud kuid hiljem sügisel ma käisin ka selle järel ja siis oli sild muutunud ohtlikuks, aja jooksul kruusateelt sillale hööveldatud kruusa alt oli sild lihtsalt ära mädanenud nii, et jala sai läbi pehkinud puidu lüüa. Lisaks olid ka osad prussid lahti ja kruvid püsti mille tagajärjel üks Chevyvan oma rehvid lõhkus.
 Koorküla koopad olid esindatud seekord lausa 2 rajameistri legendidega 314, 337 ning seetõttu tuli seal käia ka 2 korda. Oleks võinud ka ühe korraga hakkama saada kuid meil see ei õnnestunud. 
Siiski ei pidanud me teisel sõidul sinna enam sisenema, sest foto Paulist olin ma juba esimesel korral teinud ja mõelnud, et see oleks paras asi küsida olnud...
304 oli jälle geopeituse punkt ja olin seda kivi vähemalt 2x ise otsinud ka AO jaoks kuid seni oli see leidmata. Nüüd õnnestus probleem lahendada Libekala abil, nad nimelt teadsid vastust ja saime ka meie selle ära saata sobivas raadiuses. Sügisel sain selle kivi ka lõpuks kätte, asus teine ca 50m kaardil märgitud kohast eemal ja leidmisele aitas kaasa põhjalik aardelogide lugemine. 
334 Holdre loss oli remondis kui viimati siin käisin, nüüd aga saime sees uudistada klaverimuuseumi.
 Taageperas oli hulgem punkte, mõni neist tuttav kunagise Hulkuri sarja ajast kui üks etapp seal toimus. 360 suur kivi metsas oli aga minulgi KPna käigus olnud. Alale jõudes otsisime üles ka Hella Wuolijoki pingi kuid selgus, et see ei klapi legendiga 354, ilmselt on neid pinke mitu…
 312 Mulgi elamuskeskus oli mulle seni tundmatu, kahjuks polnud ka nüüd aeg sobiv sellega tutvumiseks. 301 jälle tuttav mälestuskivi, olin ühel aastal olukorras kui RMK hakkas seda teed remontima ja kuuldes, et seal plaanis AO korraldada, siis lihtsalt ekskavaatoritega tee blokeeris, üks koht oli just selle kivi juures.
Tõrvas oli juba niipalju punkte, et veetsime seal pikemalt, osa väga tuttavad (olin aastaid töö tõttu sealkandis käinud), osa täiesti tundmatud 356, 370 näiteks. 
Õnneks oli meil kohalik spordiaktivist telefonikõne kaugusel ja puuduva info saime temalt. Laululaval etendasid Metskassid oma versiooni kummikuluikede järvest
Söömas käisime Mulgi mugilas, see on putkast korralikuks söögikohaks kasvanud viimase aastaga. 
Helme suunalise rattatee ääres olid veel mõned nimelised pingid ja sealt leidsime ka pikema otsimise tulemusel selle 354 mis end põõsaste taha oli peitnud. Ühe pingi juures juhtus ka halenaljakas olukord kui Ülle kraavi ületades selle põhja maandus, selgus, et ta oli suutnud välja väänata mõle ma jala hüppeliigesed. Kõigepealt tuli ta kuidagi tagasi autosse saada ja selleks tagurdasin mitusada meetrit mööda kergliiklusteed temani. Edasi toimus paras mõttevahetus, et mis edasi, kas haiglasse või saab ikka seigelda. Õnneks sai seigelda, Ülle lihtsalt osales nüüd ainult tagapingilt. 
342 Helme mõis tõi meile kohe vale vastuse, sest saime Allveelaevnikelt veidi valet infot, et milliseid triipe täpselt lugeda tuleb, oma tarkusega oleks kohe õige versiooni saatnud.
327 Lõve mõisa kalmistu oli märgitud kohta kuhu polnud peale vaadates mingit ligipääsu. Kunagise raiesmiku kohal asus pea läbimatu võsa, lisaks juba pimenes ja pidevatest sadudest oli kogu rohelus märg ja porine. Libekala kes oli ise selle punkti meister, kirus nüüd ka ise, et vastamise raadiuse nii väikseks oli pannud, et vastust teades teepealt vastata ei saanud. Õnneks sattusime sinna koos ja meil oli ainult tema jälgedes püsimise vaev ning ka see polnud just kerge.
Pikasillas olid enamus punkte täpselt teada, näiteks 2007a suveseiklusel leidmata jäänud ja alles eelmisel sügisel minu poolt leitud kivist maakaart 328. Samas 357 valmistas meile päris suuri raskusi, olin selles kohas käinud küll maa kui ka vee poolt süstaga kuid heinas seda tahvlit polnud varem näinud, seegi kord tuli leid väga napilt pika otsimise peale. 
Päeva läbisõit oli ca 290km.

Kommentaare ei ole: