Öösel legende lahendades oli mul veidi külm, siis läks ka kõht lahti ja kui oli aeg magama minna, siis pidin hoopis oksendama minema. Selline jant kestis hommikuni ja lõpuks oli juba raske püsti seista. Kell 9 me nii Kihnu kohe kuidagi ei saanud minna ja läksime hoopis Pärnu haiglasse kus veetsin oma poolteist tundi tilguti all. See tõi eluvaimu sisse tagasi hoolimata magamata jäänud ööst. Õnneks olime saanud alternatiivse pääsme pealelõunal väljuvale paadile ja nüüd tekkis lootus edasi seigelda. Kusjuures terviseprobleemi põhjus ei selgunudki, väidetavalt toidumürgitus aga ainuke asi mida ma teistest erinevalt sõin oli MEKI matkatoit millele sai kuum vesi peale kallatud.
Haiglast pääsedes korjasime ära mõned Audrus asuvad punktid mida Inge teadis ja läksime tagasi laagrisse kus tegin tunnise uinaku ning teised sel ajal veel mõned legendid lahendasid.
Trahter Kuld Lõvi oli mulle tundmatu, ainult kuulnud olin, käinud mitte.
Samuti polnud ma oma silmaga näinud vigri skulptuuri kunagise rebasekasvatuse ees heinakasvanud basseinis, küll oli see küsimus ja varasema suveseikluse legendis ja sealt ka ära lahendatud kodus.
Mõõtmisülesanne
Peale uinakut olin valmis edasi seiklema ja meil oli enne Kihnu minekut aega võtta mõned punktid Kastnas ja Tõstamaal.
Omar Volmeri mälestuskivi Kastnas
Tõstamaa mõis
Siin tuli üles otsida paar pinki, millest ühega läks ikka päris kaua, isegi kohaliku infopunkti töötaja ei teadnud selle olemasolust. Siin pildil on see kergelt leitud pink.
Tõstamaa meierei ees oli male"väljak".
Kividest, betoonist ja plokkidest kirik Tõstamaal
Uksed Munalaiu sadamahoones
Paate oli 2, natuke suurem "telgiga" ja lahtine RIB
Sattusin suuremasse kaatrisse ja sõitsime ees, et tasandada laineid väiksemale paadile, vähemalt nii kapten seletas. Minul oli see esimene kord elus mootorpaadiga sõita.
Kihnus saime sadamas omale meelepärase "voki" valida
Ja need olid tõesti vokid, tagumine pidur käis pedaaliga nagu vanasti Ereliuksel ning rooli- ja pedaaliloks oli meeletu. Algul oli lausa tegu manööverdamisega, no pole sellise tranduletiga ammu sõitnud. Käsipidur mõjus esirattale ainult mõtteliselt, kasutegur oli ainult hoomatav.
Kihnu jaoks oli meil eraldi kaart fotopunktidega. Nende kõigi leidmiseks tuli kasutada ka kohalike abi ning ühel pingil oleva teksti aitas ka kohalik ära tõlkida. Aega oli saarel olla veidi üle 3 tunni ning kokku sai sõidetud 20km. Mina siiski viilisin "tervislikel põhjustel" ja kõige kaugemas punktis ei käinud, seega oli minu distants natuke lühem.
Tagasiteel oli lainetus juba suurem
Liinilaev väljus palju varem aga merel sõitsime ikka sellest mööda
Tagasi mandril olles käisime veel päikseloojangut imetlemas Lindi raba vaatetornist ning suundusime laagrisse tagasi. Kokku sai sel päeval läbitud 260km millest 20 ratastega Kihnus, 25 mootorpaatidega ja ülejäänu autoga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar