18.05 Kuidas elad, Muhumaa? laupäev

Hommikune puder oli pigem kört aga kuna seegi iidne siinkandi toit, siis ehk oli see ka taotluslik. Kui ära seistud sai ka pikk ja üliaeglane peldikujärjekord, siis saime teele asuda, ees ootas pea 100km. Vahtna uisusadam tundus korralik ujumiskoht olema, seekord jäi proovimata. Nautse jaanalinnufarmi sisse ei läinud, taheti 2 raha lausa, kuid polnud kindel kas selle est ma midagi asjalikku näeb.

 Enne väinatammile jõudmist jäid teele Eemu tuulik ning Presidendi allee. Tammil rääkis selle ajaloost Heiki Hanso, osaliselt oli sellest juba kuuldud ka eelmise õhtu Rohelise telgi üritusel. Tammil seistes aga tuli välja kannatada metsik sääseparv.

 Kohe peale tammi ületamist tuli teeääres uus peatus - Õ tähe läänepiiri tähistamine. Kahjuks näitas mõned päevad hiljem Maanteeamet oma ajuvabadust ja igasuguse loogilise mõtlemisvõime puudumist ning lasi need märgid maha võtta :-(

 Eriti efektne oli just Õ piiri alguse märk koos Põripõllu kohanimega.

 Nüüd tuli pikk ja veidi tüütugi ülesõit Kübassaare poolsaare tippu kus kahjuks isegi tuletorni ei saanud. Küll toimus seal Jaan Sööti kontsert.

 Omal ajal olid tarkpead mõned Saaremaa lahed tammiga sulgenud, kalakasvatuse jaoks. Eriti naljaks oli selle juures kalade kättesaamise meetod sellest Undu lahest, laht pumbati tühjaks ja kalad korjati kokku lahepõhja kaevatud kraavidest. Uue majandusliku korra ajal selline ebaratsionaalne tegevus muidugi katkes. Näha sai kalakasvatuse varemeid ning kuulata kohajuttu mehe poolt kes seal kunagi töötas.

 Lõunapaus oli Neemi külas, minu ostetud BBQ liha oli aga täielik pettumus - kuiv ja kõva, ilmselt oma ohvrit juba kaua panniserval oodanud :-( Samas lähedal oli ka Mihkel Ranna dendraarium, ühe külamehe istutatud paarsada erinevat puud. Seda pea 100a tagasi. See koht oli juba suveseiklusest mulle tuttav.

 Samuti oli nähtud Blesta altar.

 Kui päeva esimese poole olime olnud graafikust ees, siis olenemata korralikust tempost, jõudsime Pöide maalinna juurde tund peale Küllo Arjaka viimast kohajuttu. Tempo oli meil aga nii kõva, et vahepeal ei teinud ka pikemat peatust Asva viikingite külas, kus tegelikult oleks ehk päris huvitav ronida olnud.

 Teele jäi väikse Saikla kauplus mis kirjade järgi oleks pidanud pea 4h varem juba suletud olema kuid ikka teenindas kõik soovijad ära. Väga tore, oleme roheliste retkedel kohanud ka poode kus täpselt vastupidine suhtumine, näiteks Märjamaa retkel kus palaval 100km päeval rahvas poest välja peksti kuigi kõigil oli joogivaru ammu otsas. Poeskäijatel aga hoidis Saiklas silma peal kohalik noor hiirekuningas kes erinevate arvamiste kohaselt võis olla ka Vene spioon või droon.

 Enne laagripaika jõudmist jäi aga teeäärde Liigalaskma laululava kus kohalikud olid improviseerinud retkelistele joogipunkti retromuusikaga. Saadaval oli mitu eri morssi ning neid võis toetada annetuskarbi kaudu, mitte nagu mõnel varasemal retkel kus isegi õunamahla plasttopsiku eest 2€ küsiti. Väga positiivne kohalike poolt ning sai ka tasutud.

Laagripaik oli Maasi ordulinnuse juures. Jälle oli väga kitsas koht, isegi telgi otsi ei saanud seekord pingutada. Linnuse keldris sai vaadatud Karl Jakob Toplaane linnupilte ning sellele järgnes juba vabas õhus Eurovisiooni vaatamine. Alternatiiviks oli mingi ansambli Onud kontsert. Pärlipüüdjad aga kuulasid oma lugu edasi ning kui öörahu alguseks oli see neil kästud kinni panna, siis hakkasid  oma suhteid arutama. Kuulda oli, et üks pärlipüüdja on ikka nii jobu, et see teine - kommenteerija, isegi ei viitsi talle peksa anda. Kahjuks kasutas kommenteerija kõva häält ja see "jobu" paikapanek kestis veel pikalt peale öörahu kehtimahakkamist. Eks järgmine kord tuleb hankida krunt pärlipüüdjatest võimalikult kaugele.

 UFOnautide võitlus Maasilinnas