Piirkond Karujärvest allapoole ja Kuressaarest läänepoole. Alustuseks käisime Lihulinnas ja sealt lähedalt otsisime ka 101 Quercus specialit. Ühest raamatust tuli välja just sobiv kirjeldus selle kohta, et vaatas aknast välja ja seal kohises tamm, Sassi tamm nimelt. Asus sobivalt eramaal, lõpuks tuli läheneda üle karjamaa. Päris võimas ja heas seisukorras tamm. Vastusena tamm aga ei sobinud, ümberringi olid haavad ja need kohisesid väga kõvasti, ka see oli vale vastus. Tundus, et koht ise oli ka vale :-(
Euroopa keskpunkti leidmine võttis palju aega sest kuskil polnud täpset asukohta, lõpuks siiski sain koordinaadid ja teeääres väike vai oligi, infotahvel oli aga tühi. Fotol väga ilus õllekapp oli reaalsuses üsna räämas ja kõrgesse heina kasvanud. Dolokivi foto tuli ka möödasõites kätte.
Kuressaares läksin infopunkti ja sain mitmele küsimusele vastuse, väga sobivalt oli lennujaama lähedal meile vajalik linnuvaatlustorn kuhu tuli tükk maad jalgsi minna. Valge elevant seal oli aga nii väike, et selle leidmiseks käisin 2 korda ülesalla enne kui tema asukoht paljastus.
Legendikivist sai hooga mööda sõidetud ja seda otsima hakatud valest kohast kus oli mitmeid seiklejaid juba peatunud. Hiljem selgus, et see koht oli ka õige olnud aga hoopis teise legendi jaoks. Tunnen kaasa neile kes seal matkarajale torni otsima olid läinud sest ilus ilma muutus paduvihmaks mis kestis pea õhtuni. Mitmetest kohtadest jäidki nüüd pildid tegemata sest fotokat ei saanud vihmaga autost kaasa võttagi. Salmel sai ka I-punkti sisenetud kuid sealt saime väga suure aktsendiga eesti keelt rääkivalt tädilt ainult ühe vastuse, midagi muud ta ei teadnud, suht mõttetu tegelane oli ta infopunktis töötamiseks. Kell oli ammu üle lõuna ja kõht tühi ning varsti jäi teepeale söögikoha pildiga legend, seal pidi ka seiklejatele tasuta kook ja kohvi prae kõrvale olema. Praed olid aga selleks ajaks juba üsna otsas ning mina võtsin pannkoogid, koogi asemel aga anti pisike küpsis. Mandril on sõna "kook" kasutusel natuke teises tähenduses... ootama pidi ka väga kaua kuid söök ise oli maitsev. Samal ajal jätkus välja padukas.
Sääre tipus olevas infopunktis töötas juba kompetentsem inimene kuid Maanteeküla osas ta meid aidata ei osanud. Polnud kuulnudki, et seal tuumarelva oleks hoitud. Sai siis järjest uuritud mitmeid punkreid kuid üheski olevad venekeelsed kirjad polnud sellised mis meil vaja. Mingite barakkive vahel aga seisid seiklejate autod ning kõrval kitsekari. Lisaks üks väike poni kes tahtis väga TNS-i autosse saada ja nendega ühineda, ilmselt polnud ta oma eluga seal koledas kohas üldse rahul.
Seiklejad käisid kaootiliselt ringi ning vaatsin ka mõnda barakki - kitsesitt ning pähe tilkuv vihm ei andnud eriti lootust. Lahkusime sealt sest puudus igasugune võimalus õiget kohta leida. Hiljem selgus, et osad olid olid kuskilt metsatagant leidnud mingi angaari kus see venekeelne kiri oli olnud.
Ohessaarde jõudsime 20.30 kuid kellaaeg oli sellel punktil lõppenud 20.00. Kohvikust tuli välja omanik ja kutsus edasi. Tuli välja, et rajameister oli rääkinud hoopis tema tütrega ja ta ei teadnud midagi sellest üritusest, kuid tal poleks mitte midagi olnud kui me oleks seal ka palju hiljem käinud. Kuna eelinfos öeldi, et kellaajalisi punkte hiljem saata ei saa, siis lahkusime sama kurvalt kui oli ka see omanik, et nii halvasti oli läinud.
Siirdusime RMK Topi metsaonni otsima. Pikk siht mille ühel pool mets, teiselpool kraav ning ühel hetkel oli meie ees võsa niitev traktor. Liikumiskiirus üliväike ja nii me ootasime kuni lõpuks traktor end ühe ristuva kraavi servale tagurdas.
Onni juures oli telkimas mitu autotäit inimesi, kuid nad olid väga positiivselt meelestatud ning ei pannud pahaks meiepoolset segamist. Z täht kaevukaanel oli päris andekas.
Tagasiteel oli traktor jälle ees, nüüd oli näha, et ta oli sealt kraavipervelt välja keeranud ja katki läinud. Nüüd puudus igasugune võimalus mööda saada. Mitusada meetrit tagurdamist ja paarikilomeetrise ringiga saime siiski metsast teises suunas välja. Nüüd kohtusime esimest korda osaleva Fotopärli tiimiga ja võtsime mitu punkti koos. Väljas oli veel valge kui asusime otsima 125 laevaehituskohta. Erinevatel kaartidel oli see ilusti olemas, koordinaadid ka kuid selles kohas polnud mittekuimidagi. Fotopärl loobus ja sõitis edasi, mina ajasin puudulikus netilevis arvuti käima ja hakkasin Maaameti kaarte kammima, leidsin otsitava hoopis teisest kohast... See oli teine kord sel seiklusel kui vigane kaart või koordinaadid meid täiesti valesse kohta juhatasid. (esimene kord oli Ekesparre kabelit otsides, mis jäigi leidmata, ajakadu peaaegu tund) Kokku läks selle punkti peale 2h aega.
Pimedas sai võetud veel mõned punktid ning leitud ka Kuuse bussipeatus mida meil alles ülejärgmine päev vaja oli.
Sel päeval vajalik peatus aga jäi leidmata. Pimedas liikus tohutult loomi: jänesed, rebased, kitsed, kährikud ja isegi mäger, millegipärast liikusid nad kõik meie auto eest üle tee vasakult paremale. Paar hädapidurdust oli ka nende pärast. 1.30 jõudsime laagrisse. Läbisõit 255km.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar