Hommik algas pika asfaldisõiduga helesinise laguuni juurde, tegu
siis Eesti soojuselektrijaama settebasseiniga kus leeliseline vesi jätab lõunamere laguuni mulje. Kes ei tahtnud nii pikka otsa ette võtta, said selle vahele
jätta ja väiksemate teede kaudu otse Balti elektrijaama juurde sõita.
Narva sisenesime „Veneetsia“ kaudu, paadikuuride read
kanalite ääres on omandanud suvilate ja majade mõõtmed.
Sealsed poed on ka omaette vaatamisväärsused:
Teele jäi ka Batman
Kreenholmis lootsin heita uuesti pilgu peale mõnele põnevale
kohale mida mäletasin kunagisest Xdreamist aga kahjuks oli rada lintidega
piiratud ja palju huvitavat jäi nägemata. Siiski sai jälle rattaga tsehhis
sõita ja seegi oli lahe.
Gerassimovi pargis oli lõunapaus, võtsin ka järjekorda ja sai
seistud vist oma 45min enne kui söögini jõudsin.
Lossihoov oli remondis, lossis asuv muuseum aga tasuline. Hetkel tundus mõistlik mitte piletit osta kuna piisavalt aega lossiga tutvumiseks polnud.
Kohalikud klaarisid omavahel arveid
Ratas hakkas tegema koledaid hääli, tagapiduriklotsid olid
lõpuni kulunud, õnneks silmasin varsti Sportlandi bussi ja sõitsin selle järgi
sadamasse, seal pakiti hooldepukk välja ja sain uued klotsid. Teenindus oli
kiire ja korrektne, suur tänu poistele!
Teel Narva-Jõesuuse jäi ette mitu vabadussõja mälestusmärki
ja ühe juures kostusid väga imelikud hääled. Lähemal uurimisel selgus, et tegu
konnakontserdiga, sai päris tükk aega seda jälgitud sest nii valjut heli
konnade suust polnud ma varem kuulnud.
Sadamas oli Politsei ja Piirivalve varustuse väljapanek
Õhtul proovisin uuesti pesema minna kuid nüüd olid juba liiga paljud selle võimaluse avastanud ja ülerahvastatuse tõttu pandi vahepeal sissepääs lausa kinni, ootama ei soovinud ma aga jääda. Samas vaatetorni pääses sel õhtul ilma järjekorrata ning jälle sai päikseloojangut vaadatud, samal ajal kostus kõrvalt Untsakate kontsert. Öö oli külm nagu ka eelmine, kõrvalolevasse suurde telki pandi nüüd ka ahi sisse, mina aga võtsin juba õhtul rohkem riideid selga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar