Teist aastat järjest võtsin ette Viru maratoni lühikese distantsi, on ju neid pikki maid juba piisavalt nühitud ja pole ka eriti huvitav 2 ringi sõita. Tavaliselt on Viru seostunud lumetormi ja burgaaga, seekord oli aga asi kardinaalselt teisiti - päike paistis ja külma oli enne starti -8C.
Määrdeks läks suuskade alla Swix LF7 (-2 -8) ja see osutus ideaalseks valikuks. Oli väga vähe neid kes minust mööda libisesid. Suurte lumekoguste tõttu olid tõusud veidi pehmed kuid see väga ei seganud. Siledal maal aga libisesin kõigist mööda kui ainult jõudu jagus. Kui õieti mäletan, siis peale poolt maad enam keegi minust mööda ei läinudki ja minu enesetunne ainult paranes. Ringi lõpp oli muudetud eelmise aastaga võrreldes, veidi pikem ja ka raskema reljeefiga, samuti oli algus veidi muutunud. Kui 1km oli lõpuni möödusin just finišikoridorist ja kuulsin, et lõpetas lühikese maa 36. osaleja kes sai ka eriauhinna kuna oli ju 36. Viru maraton. Minul läks selle kilomeetri läbimiseks veel veidi aega ja sain 65. koha ajaga 1:37,06 mis oli 11 min parem kui eelmine aasta lühemal ja reljeefilt kergemal rajal, küll oli aga eelmise aasta rada väga pehme ja vajus läbi. Sel korral ei saanud kurta millegi üle, ehk ainult klassikajäljest tundsin puudust. Küll oleks minu koht võinud olla veidi parem kui oleksin õigeks ajaks starti jõudnud, jäin nimelt umbes minutijagu hiljaks. Virus ju parkla kaugel, omaarust tulin piisava ajavaruga ning jalutasin kõigepealt võistluskeskusse ning võtsin numbri välja, siis tagasi autosse riideid vahetama. Kui siis aga kella vaatasin, oli juba kiire. Tee oli jääs ja suusasaabastega jooksmisest ei tulnud midagi välja, seega startisingi ca 100m peale viimaseid.
Foto autor: Ain Liiva
Esimeseks tõusuks sain viimased juba kätte aga ega seal möödumiseks ju ruumi pole, nii läkski rong minema. TEEKOND Geoape kaardil
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar