05.02 Tamsalu maraton

Ametlikult ikka Tamsalu-Neeruti maraton, kuid mina ju sõitsin seekord poolt maad ja Neerutis ei käinud. 

Hommikul juhtus sama asi mis mõned aastad varem, auto käima ei läinud. Tookord sai kutsutud autoabi ja see remontis torujupi ja kuvalda abil starteri kiiresti ära ning sain isegi õigeks ajaks Tallinna maratoni starti. Seekord tuletasin meelde mis siis tehti ja rakendasin ise kuvaldomeetrit starterile, auto saigi remonditud ;-) Öösel oli kõvasti lund sadanud ja teed olid üsna lumised ja libedad. Ikka nii libedad, et Põltsamaal Tallinn-Tartu maanteele keerates Waze ka hoiatas libeda tee eest. Sõidujäljed olid puhtad ja ei oleks nagu osanudki kahtlustada aga isegi 4. käiguga gaasi andes hakkas veojõukontroll armatuuris vilkuma, see tõi maapeale tagasi. Väiksemad teed olid muidugi hullemad. 

Pikk maa startis 11.00, lühike maa 11.15 (Virus 11.20)

Algus ja lõpp olid ühesugused mööda "staadioni", varem vist start oli otse.

Erinevalt Virust oli siin rajameister sisse tõmmanud ka klassikajälje, see andis võimaluse neil lühikestel laskumistel veidi puhata ja mõnel tuulevaiksel sirgel ka paaristõugetega liikuda. Kuna hulk pikale maale minejaid oli rajast juba üle käinud, siis oli rada väga pehme, eriti tõusudel. Rajamasin oli küll vahetult enne starti üle käinud aga öine lumekogus miinuskraadidega ikka kinni ei jää ja vajub läbi. Lisaks sadas lund ka juurde ja lagedatel toimus see lausa tuisuna, mida olen ka varasemalt siin tunda saanud. Ilmselgelt oli see õige otsus pool maad sõita sest pikk oleks olnud üks suur kannatamine. Lagedatel oli rada juba 2 stardi vahel täis tuisanud ja oli kohti kus vähegi õige trajektoori leidsid ainult neoonoranžide triipude järgi lumel, õnneks oli keegi neid sinna lasknud aerosooliga. Kuigi enesetunne oli lõpuni hea, polnud mul sellist minekut kui Virus, vajus ju sisse ja ei libisenud seetõttu. Nii jõudsingi lõppu ühe rivi tagaotsas ning mööda neist ei saanud.

Kodutee oli aga keerulisem kui maraton ise, tuisk tugevnes ja väiksemad teed hakkasid läbimatuks muutuma. Waze tegi sama mis Viruski, et koduteeks valis teise tee ja see osutus pea läbimatuks. Nüüdki vaatasin ma korduvalt kaarti ja muutsin trajektoori. Tuisuvaalude vahel oli mõnes kohas nii vähe ruumi jäänud, et vastutulijast enam mööda ei mahtunud, kõrvale ka tõmmata ei julgenud, sest ei teadnud kust algab kraav.

Kui jõudsin Tallinn-Tartu maanteele, siis see oli kaetud paksu jääga ja kogu liiklus käis ca 70km/h. Samas oli ka see juba mulle ülejõukäiv sest kojamehed jäätusid tuisus iga paari kilomeetriga ja neid pidi kogu aeg puhastama, et üldse midagi näha.