Esimesse peatuskohta pidi pidi olema 30km kruusa aga isegi kaardilt oli näha, et see ei pea paika. Kaart muide oli seal piirkonnas lausa vale, ei kujuta ettegi kust selline kaardipõhi võetud oli. Puudus suures osas Riia - Moskva magistraal ja sellele kuuluv tähistus oli vale tee peale märgitud. Hommik oli küll ilus päiksepaisteline, kuid varsti hakkas sadama ja nii jätkus kuni matka lõpuni sisuliselt. Asfaltteel sõites juhtus aga selline ootamatus, et tabasin esirattaga pisikest klaasikildu mida isegi ei näinud ja lisaks sisekummile oli auk ka mantlis. Panin mantlile sisse kunagi Raimolt saadud tuletõrjevooliku tüki augu kohale ja vahetasin sisekummi, pumpamise hetkeks jõudis kohale rattaabi Raimo ja pääsesin väikse pumbaga pingutamisest. Paar kilomeetrit hiljem täitus minu rattal 21000km, seda siis alates ostmisest 2000a maikuus.
Külastasime Eversmuiža mõisakooli ja seejärel jõudsimegi tagasi matka alguspunkti Ludza linnas.
Käsitööliste Keskuse hoovis sai ka Läti traditsioonilist hernerooga, sellega läks jälle aega ja nii jõudsime alles viimasele inglisekeelsele ekskursioonile, õnneks. Nimelt sattus giidiks noor tüdruk, kes rääkis erinevalt teisest giidist korralikku inglise keelt ja ei venitanud peatuskohtades liigselt.
Vaatasime veidi ringi linnas ja siis mäe otsa Ordulinnuse varemetes.
Seal varemetes olid QR koodidega tähistatud vaatepunktid ning kui ta oma ipadiga seda koodi skännis, sai ekraanilt vaadata linnuse sellist seisu nagu kunagi oli olnud, vastavalt sellele kuhu poole tahvli keerasid. Taustaks tuli päris huvitav jutt tolleaegsest eluolust.
14.00 pidi algama matka lõpetamine kultuurimajas ja napilt enne seda ka oma ekskursioonilt sinna jõudsime, siis selgus aga, et buss milles olid meie pakid, lahkub 30 min pärast ja peame hoopis parklasse kihutama. Kõik polnud sellest teadlikud ja nii sai maha tõstetud ka Raimo ja Pirje seltskonna asjad, muidu oleks nad neist ilma jäänud. Tagasi kultuurimajja jõudsime siis kui esinesid juba kohalikud lauljad kes laulsid vene keeles.
Päeva kilometraaž oli 46km.
Asju pakkides kujunes jälle nii, et olime täiesti viimased lahkujad parkimisplatsilt. Siiski tagasiteel jõudsime teistele järgi ja 4 autolises kolonnis sõitsime kuni Smilteneni kus meie poepeatuse tegime. See pood oli üsna lage, seega uus poepeatus tuli Valka Megos ja piiripunktis ka tankimine. Samal ajal tuli Alkopoest välja Raimo, nemadki polnud kaugemale jõudnud :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar