Kuna järgmised olid planeeritud saare põhjaosas, siis hakkasimegi liikuma ülespoole.
Enne aga tagasihoidlik hommikusöök
Rendiautoks saime sellise Grand Vitara, ikka Jaapanist pärit nagu kõik Tansaania kasutatud autod. Parempoolne rool nigu Inglismaalgi kuid selle erinevusega, et ka suunatule ka kojameeste kang olid vahetuses, seega Johanil oli millega harjuda :-)
Sansibar on vürtsisaar, seega otsisime Googlest ühe vürtsifarmi mida külastada, Maganga Spice Farms
Tasu jagunes kaheks, osa farmile, osa tipina giidile.
pipar
muskaatpähkel
nelk
seebid
puuotsa roninud tüüp esitas sealt ühe laulukese
meile aga pandi kaela banaanilehest lipsud ja pähe kroonid
erinevaid vürtse sai kaasa osta
Peamised teed olid korras, ainult asulates võis olla suvaliselt lamavaid politseinikke, osad nii kõrged, et ei mõista kuidas sõiduautoga sealt üldse ple oleks saanud, isegi meil käis põhi vastu koleda raginaga. Liiklusmärke oli kaootiliselt ja väga vähe. Kivilinnas olid ka mõned foorid kuid isegi kui osad neist töötasid, siis mingit mõju neil liiklusele polnud. Ka politseinikke oli mõnes kohas liiklust reduleerimas, eriti kummaline kui samal ristmikul ka foor töötas. Pääsesime siiski igaltpoolt läbi ja rammimiseni ei jõudnud.
koorem nunnasid?
mõni aeg tagasi leidis üks mees võsast augu, selle alt koopa ja nüüd eksponeerivad küla poisikesed seda leidu, mitusada meetrit koopaid.
lisaks koobastele on neil ka mingi hulk kameeleone keda näidatakse ja katsuda saab
Kendva külas asus selline pangaautomaadi putka, Monika sõnul küla kuumim koht, selle kõige otsesemas tähenduses ;-)
poekesed, külm joogivesi läks kaubaks
Meie ööbimiskoha kõrval oli restoran, kahjuks tuunikala oli pärit sügavkülmast ja polnud eriline maitseelamus
vaade terrassilt oli hoopis ilusam
Järgnevad 2 ööd veetsime siin, Furaha B&B Kendwa Renate, Renato oli selle Šveitsist pärit proua nimi kes seda majutuskohta pidas. Konditsioneeri polnud, ventilaator laes aga küll, akende ees oli klaasi asemel tihe võrk. Kuna ka öösel temperatuur väga alla 30 ei langenud, siis polnud magamine just kerge. Ventilaatori mõju oli tunda ainult otse alla, seega lükkasin voodi rohkem toa keskele.
Kasse oli sel omanikul palju, vist lausa 6, see nooruke tahtis väga meie tuppa saada aga pidi leppima terrassil oleva diivaniga.
õhtune jalutuskäik rannas, olime läänekaldal, ehk siis oli vaade mandri suunas
üldiselt oli rahvast palju, kauguses paistsid suured hotellid. Kohalikud olid mõelnud välja äriidee, lasta turistidel oma pärdikutega pildistada aga need õnnetud pärdikud olid ilmselt hiljuti püütud ja ainult lohisesid nööriga oma omanikel järgi, hale vaatepilt. Üks pärdik oli aga ilmselt kauem treenitud ning tormas vabalt ringi, üritas ujujate riideid kaldalt pihta panna
selline on külatänav
kassike oli vahepeal asukohta vahetanud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar