04.03 Ngorongoro kraater

Päeva läbisõit 242km, lahkumine Serengetist, tiir Ngorongoro kraatris ja jõudmine hõimude piirkonda.

Hommikusöök, viinerid jätkuvalt puised, kõik muu hea

Selline on meie laagrivarustus kokkupakutult

see väike puukuur söögisaali kõrval on aga kohalik supermarket, seda haldav poiss hooldas ka kogu kämpinguplatsi. Kaubavalikuga ma lähemalt ei tutvubud, sest kõik vajalik oli meil olemas

Täna siis lahkume Serengetist ja suundume Ngorongoro kraatrisse

Teel on sebra(d)

ehk siis kui meil on sebrad ainult asfaldil siis Serengetis ka kruusateedel :-)

sügav kivi, lausa järjekord oli selle kivi juurde kus sai kõhtu sügada

miski sisalik

stepikotkas, mõnes kohas ka savannikotkas

Vaade künka otsast Serengeti peasissepääsu juures, see on siis see koht kuhu tulles meid ei lubatud, sest lõvi olla siin luusinud

Masaide küla

Teeremont Aafrika moodi, höövel on ühe suuna üle käinud ja nüüd tuleb üle suurte kidive ronida kõrvale, et vastutulijale teed anda.

vaade Ngorongoro kraatrile

laskumine kraatrisse

Ngorongoro kraater on üks ilmatu suur tasandik mis ümbritsetud mäega, vukaanikraater noh. Parema ülevaate sai juba paar päeva varem kui ülaservas sõitsime ja ühel vaateplatvormil peatusime aga nüüd oleme põhjas ja üritame leida võimalikult palju kohalikke loomi. 

Lõvidega on lihtne, neid ikka vedeleb siin-seal

Sellel pildil puhkavad kaks noort isalõvi üksteise kaisus, kärbseparved aga tüütavad neid ja üks lõvidest on sellepärast eriti rahutu

4 emalõvi on just lõpetamas lõunasööki, 2 neist juba täis kõhuga lombiäärde jooma jalutanud, näod aga veel pesemata ja nähtavalt verised

kolmas ka teel joogikohta, autod ja turistid huvi ei paku

neljas pole veel isu täis saanud, sebra seest on veel ilmselt miskit võtta aga varsti lõpetas ka tema ja ühines teistega veeääres, jalutas meie auto kõrvalt mööda

Pühvlikarjad ka igalpool

See valge lind kes ka pühvlite seljas sõidab peaks olema veisehaigur

Lontvante on vähem aga nad suured ja binokliga ringi vaadates leiab lihtsalt

Need notsud on tüügassead, liikusid tavaliselt perekonnana ja joostes on sabad püsti kui antennid

järjekordselt on parem tagarehv tühjenemas ning autojuht ja kokk vahetavad ratast

Lõunapausi koht on järve ääres kus aga sulistavad jobud. Natuke segaseks jäi mulle see, et miks siin oli täiesti turvaline jalutada söögiga järvekaldale ja ca 10m kauguselt hiposid vaadata kuid Serengetis hobusid täis lombi kõrval kategooriliselt autost väljumine eluohtlikuks kuulutati.

Lõunapausi pidajaid oli teisigi ja ühe auto vallutasid vitellini kangurlinnud kes autosse jäetud toitu ründasid

meie autole aga maandusid rästas-kangurlinnud

ja hundkuldnokk

eemal vedelesid ka kiiver-pärlkanad

kõrbe-lasuuramadiin

hiidtrapp

naaskelnokk

seppkiivitaja

hõhehaigur, minuarust pigem valge lind kuid ju siis linnuteadlased näevad värve teisiti

pikkvarvas kiivitaja

lõuna-kroonkurg oli üks ilusamaid linde

püha iibis

ja muidugi flamingod, juba kraatri servalt vaadates olid näha roosad laigud järveservas

sebrad flamingode taustal

lõunasöök

suurest viisikust oli meil üks veel nägemata aga lõpuks nägime kaugelt ikka ära, must ninasarvik

üks haruldasem kassike ilmutas ka end meile - serval

Varasemalt elasid kraatris masaid ja karjatasid oma karju, siis aeti nad ära ja kuulutati kõik kaitsealaks. Päris inimese sekkumiseta siiski ei pääse, nimelt niidetakse sealseid rohumaid aga tähelepanuväärne on see, et seda tehakse ilma kabiinita traktoritega, lõvid kõnnivad kõrval vabalt. Seisev traktor on aga tänuväärne päiksevari lõvile. 

Õhtuks jõudsime kohta Lake Eyasi Ng'ula Sunset Camp Mõnus vaikne kämping, aiaga piiratud ja valvur ööläbi olemas. Elekter on päiksepaneelide ja aku pealt, asju saab laadida kuid netti pole. Tähelepanuväärne on meeste peldikumaja pealkirjaga "Gentle"

aga sisu pole nii gentle..