05.03 Hõimude juures

 Päeva läbisõit 102km, lisaks jalutamine 

Vaade kämpingu "hoonetele", vasakul kraanikauss kus saab riideid pesta, paremal söögisaal, taga köök.

söögisaali ees oli telkimisplats

Tänane päev oli planeeritud kohtumisteks eri hõimudega. Saime jälle kokku ka teise Eesti autoga ning sõitsime mägedesse. 

Viimased kilomeetrid olid korralik maasturitee aga sealt tuli ka jalgsi veel edasi minna enne kui jõudsime kaljunuki juurde kus päiksevarjus hadzabe mehed oma asju ajasid. Hadzabed on rändhõim kes hangib kogu oma toidu metsast kas jahti pidades või süües kõike mis seal kasvab. Meiesuguste turistide külaskäik ilmselgelt toob neile ka raha sisse kuid nad poes ei käivat. Aegajalt ainult tubakat ja marihuaanat pidid ostma. Elavad matsas oma elu ja isegi surnud jäetavat lihtsalt põõsaalla, külas elavad kaaslased siis käivad mootorrattaga vahest läbi ja sellisel juhul aitavad ka maha matta.

vibu on nende peamine relv

nooleotsad on erinevad vastavalt saagile mida loodetakse tabada. Eriti sakilised metallotsad on paavianide jaoks, et need ei saaks noolt enda seest välja tõmmata, maisitõlviku jupiga tömbid nooled on aga väikeste lindude jaoks, et nool läbi ei läheks, vaid pigem linnu uimaseks ja oksalt maha lööks.

Siin on meie giid, tema oli mingist teisest hõimust. Väitis end rääkivat 7 eri keelt, ilmselgelt ta ei teinud seda perfektselt aga hakkama sai. Inglise keel oli küll veidi pudi, vahest oli raske aru saada ja tuli üle küsida. Polevat ka eriti koolis käinud, lihtsalt on annet keeltele.

Tuletegemine, polegi nii lihtne kui võib tunduda

sädelevad kivikesed igalpool

Algas jaht ja kõik sibasid võsas ringi, järsku oligi ühel nool käes ja nooleotsas miski tuvi või kana laadne tiivuline, Monikal oli võimalus selle siputava saagiga poseerida. Kõik puud ja põõsad seal olid väga okkalised, enamuste kohta küsides oli vastus "akaatsia"

miski puu mille koore all ollus mis kõlbab paljudeks eesmärkideks alates päiksekreemist ja lõpetades šampooniga

Kuigi olime kõrgel mäeotsas, oli maas palju teokarpe mis pigem veega seostuvad

looduslik kiik, toimis täiesti

järgmine saak oli õnnetu kollane oravake

nüüd kui saaki "piisavalt", kükitati maha ja tehti tuli üles, üks tüüp kitkus kana paljaks, orav aga visati tervena tulle. Kui orav küpse oli, siis murti juppideks ja krõbistati koos kontidega alla. Kana söödi minuarust suisa pooltoorelt, noaga lõigati tükikesi ja jagati meilegi, sülitasin kohe välja ja üks koerake oli kohe rõõmsam. 

Peale jahti läksime nende külakesse, plats kaljunuki ees meetsas ja eemal paistsid onnid. Naised nokkisid mingeid metsas kasvavaid söödavaid saadusi. Etendati ka mõned laulud ja tantsud. Ning siis tuli üle vaadata kohalik käsitöö, nagu hiljem selgus, siis ega väga kohalik see pole, Hiinast ka just ei tooda kuid ilmselt enamus asju on Arusha masai turult pärit ning hinnad kordades kallimad kui turul. Miskit asjalikku seal pole, vähemalt minujaoks.

Ühispilt

Järgmine peatus oli Datooga hõimu juures

nemad tegelevad nii sepatöö kui karjakasvatusega. Sepikoja tooraineks korjatakse külapealt kokku igasugune metall jalgrattajuppidest katkiste tabalukkudeni. 

kusjuures hadzabed ostavadki oma nooleotsad just datoogadelt. Vahetuskaubaks on kas metsmesi või kütitud loomad, paavianid näiteks.

selline nooleots toksitakse kivipeal haamriga valmis suurest naelast ca 15minutiga.

lisaks nooltele toodetakse ka igasugu ehteid, lähemal vaatlusel muidugi kirvetöö aga kaugelt päris viisakas, hind muidugi ka kirve oma

selline alumiiniumist spork pole just väga kvaliteetne kuid kes tahab, siis mälestusesemeks kõlbab

käevõrud

naised jahvatavad jahu

majad koosnevad sitast ja savist, karkass roigastest

sahver

köök

oleme tagasi laagripaigas, et peale võtta oma kraam ja edasi liikuda, mõned pildid seal kasvavatest asjadest

ja jälle probleemid rehviga

mootorrattad tunduvadki sealmaal vähemalt 3 kohalised olema. Kiivreid väga ei kanta, või kui isal on kiiver peas, siis taga istuvatel naistel ja lastel mitte. 

paar pilti teeäärsest elust

linnupesad

lõunapaus miskis turistinännikohas

värsketest viljadest mahl jääga on ikka põhiline delikatess minujaoks

Vetsumajas oli lisaks välisustel olevale meeste/naiste valikule võimalus meestepoolel veel lisavalik teha. Vahe oli selles, et ühes oli vetsupott aga teises "Lenini jalajäljed"

Järgmine turistikaubamaja, see aga kallim ja kvaliteetsem, pildid ka palju ilusamad ja detailsemad. Samuti suur valik tansaniidist ehteid. Üllataval kombel olid siin asjadel ka hinnasildid mis mujal täiesti puudusid, kuid see ei seganud kauplemast ja oli võimalik päris kõvasti alla saada kui hakkasid huvi kaotama ja üritasid lahkuda. Kõrval oli ka tansaniidi töökoda ja läbi klaasseina sai juveliiride tööd näha. Kuna valik oli suur, siis oli ka veidi kergem lõpuks aru saada miks hinnad väga erinevad, kvaliteedivahe. Parima kvaliteediga kivid kuumutatakse ja lihvitakse, järgmised lihtsalt lihvitakse ja odavamad lihtsalt poleeritakse. Hinnavahed on kordades.

peatus ühel kohalikul nurgatagusel turul, sagiks mangod ja punased banaanid, need viimased olid väga head

turg ise muidugi selline maailmajaole kohane

õhtusöök lodges, sama koht Mto wa Mbu külas kus ööbisime ka enne Serengetisse minekut

Nüüd oli meie tuba sellises majakeses. Pesemine oli probleemne, sooja vett polnud, õiendamise peale tuli, natukeseks, siis kadus ka külm vesi. Kuna olin just pea šampoonitanud, siis oli natuke jama, õnneks avastasin, et vetsupoti kõrval olevast duššist ikka külma vett tuleb, seega sai pea ikka puhtaks. Aafrika noh...