3. päev jäi lõunasse, Peipsi rannikuni. Esimene huvitav koht oli Ohakvere veehoidla oma sürrealistlike torudega.
Kuna meil oli veel mitu küsimust lahendamata, siis keerasime Illuka vallamaja juurde, Johan sai jutule ühe vallaametnikuga ja juttu jätkus kauemaks :-) Tegelikult keerasime sinna veelkord sisse peale läheduses heinamaal olnud endise kooli kivi "läbimist". Nüüd olid meil teadmata ainult mõned fotopunktid. Nüüd tulid mõned jaburad ristid mille leidmine polnud kõige lihtsam ja Kuremäe klooster millele sai lausa ring peale tehtud.
256, Kaugel külas polnud üldse nii hull kui hirmutati, lihtsalt üks tüütu edasitagasi sõit tolmavatel teedel. Seal punktis käis üldse väga vähe seiklejaid. Kabeli põranda pindala sai määratud väga kaasaegsel moel, nimelt Johan mõõtis selle ära oma i-telefoni GPS-i abil, vastus sobis.
Ja nüüd päeva nael - Poruni matkarada. Sinna jõudes oli ees paar autot, Libekalad sealhulgas. Saime infot, et umbes 1km pärast on stend kust saab esimese punkti kätte. Jalutasime sinna ja siis tuli edasi minna ülejäänud matkarajale mille pikkus varieerus erinevatel allikatel 5-10km vahel. Sellest ma loobusin, jalad olid sandaalidega 2 päeva rändamisest villis aga autojuurde botaseid jalga panema ning uuesti rada alustama tundus liiga pikk teekond. Johan ühines Hippo naispoolega ja kadus metsa, kaasa sai minu käsi GPSi ning aluseks võttis oma telefoniga tehtud pildi matkaraja kaardist infostendil.
2 tundi ja 9km hiljem ilmusid nad välja. Olid eksinud, ehk ei leidnudki õiget rada. Selgus, et rada oli jõest lõunas, kuid stendil oleval kaardil märgitud jõest põhja, üle jõe aga kusagil mujal ei saanud kui ainult raja alguses. Peale mõningast tankimispeatust võttis Johan koti selga ja läks joostes õigele rajale, 5km üks ots, 10km kokku. Vahepeal ilmusid ka kadunud Libekalad välja, nemadki olid eksinud päris mitu tundi. Üks suuri probleeme sealkandis oli telefoni ja netilevi puudumine, ainult EMT võrgus oli võimalik vähemalt mingil määral rääkida. Igatahes saime infot, kus vajalik punkt asub ning kui lõpuks Johani kätte saime, selgus, et ta seisab täpselt õiges kohas, muidu oleks edasi jooksnud teadmata kaugusele. Siiski ei saanud me kõiki punkte mida lootsime, üks punkt oli meil sinna ekslikult paigutatud ja seda tuli mujalt otsida.
Kokku läks seal sääski ja parme toites miski 4h ringis, ehk siis päev hakkas õhtusse jõudma.
Mis toimus punktis 202, seda tahab Johan ilmselt unustada :-) Vasknarvas selgus, et muule on lausa 2, Muuli tee ja GPS juhatasid valesse kohta.
Õige muuli peal püüdsid kohalikud kala, seal tegime ka selle päeva ülesande pildi kalaga.
Eelmise päeva ülesanne oli muide 1kg põlevkivi laagrisse tirimine, seal kasutasime Ohh ja Ahh abi.
Nüüd oli väljas juba pime ning 229 vastuse nägemine muutus keeruliseks, lõpuks pealambi valgusvihus siiski olid uksesildid loetavad. Alajõel sai edasitagasi sõidetud ja fotopunkte otsitud, sest esimesel korral ei pannud tähele.
Rannapungerjal käis kontsert ning tuletornile lähenemiseks tuli veidi ringi sõita, lõpuks sattusime suvilate vahele ja lõpu käisime jalgsi. Nüüd aga läksime riskile ning hoolimata pilkasest pimedusest rühkisime 221 punkti poole. Metsatee sobis pigem maasturitele kuid kuna porine polnud, siis bussi suur kliirens päästis ning jõudsime kohale. Kivi jäi siiski leidmata kuigi olime 100% õiges kohas. Ilmselt kõndisime sellest ca 1m kauguselt mööda kuid kuna see olla samblaga kaetud, siis ei eristanud muust metsaalusest. Väga kahju, palju aega läks raisku ning tee oli ka tore kuid tulemus 0.
Järuska sild ehk Eesti ainus katusega sild oli põnev leid, kahjuks pimedas ülevaadet ei saanud. Meenus temaatiline film "Madisoni maakonna sillad".
207 oli tüng. Kell lähenes 3-le ja kastemärja metsaall polnud hundi haisugi, kuskilt tuli leida aga triipude arv hundi särgi varrukal. Otsijaid oli palju, mõned näisid leidvat, mõned lahkusid leidmata. Mingil hetkel taipasin, et me ei peagi midagi otsima vaid oma Suveseikluse särgil olevalt hundilt vastuse maha lugema -ÕIGE! Saime vastuse kirja 2min 30sek enne kella kukumist ja viimastena sel päeval ehk siis kõik ülejäänud seda läbi ei hammustanud. Enne meid olid Libekalad õige vastuse saatnud 30min enne meid.
Kuigi päev oli läbi, käisime 213 torusid loendamas, lihtsalt huvitav koht. Koduteel sattusime aga ühe kaevanduse väravasse, kaardil läbitavana tundunud tee oli lihtsalt suletud, ümbersõit pikendas teekonda mitmete kilomeetrite võtta. Umbes 4.00 saime magama. Päeva läbisõit 295km.
Reedesed
pildid on SIIN.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar