21. Maijooks oli mulle 17. Rada oli seekord jälle natuke teisiti, start oli mere poole. Edasi Saare teed pidi üles ja majade vahele, pärast aga memoriaali tagant Lauluväljakule tagasi. Nii palju oli jälle aastaga muutunud, maju juurde ehitatud ja teed muutunud. Lauluväljaku kõrvale oli näiteks tekkinud karavaniparkla, kus hollandlaste masinad veel reede õhtul täitsid kogu tee mida pidi jooksjad lõpetama pidid. Üks ajastu oli selleks korraks läbi saanud - enam ei pidanud Lauluväljakul pikkade pinkidega rada tähistama, aedu oli piisavalt palju, et kõik palju viisakamalt lahendada. Olid ikka ajad kui kümnete kaupa sai neid raskeid pinke tassitud sadu meetreid alla väravate juurde ja mujale. Nüüd ainult ütled tõstukijuhile mitut aeda tahad ja ole mees ning pane üles. Kuna seekord oli ka lasterada minu, Kalle ja Aivo teha, siis tulime ajaga väga täpselt välja. Vaevalt saime töö tehtud, kui oligi stardi aeg käes. Seekord õnnestus ka võistlejate ette roller panna, et jooksjad ei peaks endale rahva seas teede tegema.
Kokku oli jooksjaid ja kõndijaid seekord jälle pea 6000 ning ilm soosis sportimist, polnud liiga palav ja mis põhiline - ei sadanud. Maijooksud jagunevadki kaheks: need kui sajab ja need, kui ei saja. Vahepeal oli lausa mitu aastat järjest sadu ning osavõtjate arv vähenes tuhandete kaupa. Seekord aga tundub, et kõik läks korda.
Rohkem pilte on
siin.
Aivi ja Kalle verstaposti paigaldamas
Joogipunkt enne tormi
Aivo ja "rajatraktor"
Roller esimeste võistlejate ees
Kõndijad
Joogipunkt enne tormi
Aivo ja "rajatraktor"
Roller esimeste võistlejate ees
Kõndijad
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar