Hobustemäele lähenesime Marjamäe suunast ja tõusime üles mööda "autoteed". Üleval ootas kohtunik, kelle teatel tuleb järgmine punkt vahele jätta ja otse ülejärgmisse suunduda. Järgmises punktis oli olnud mingi intsident sõgeda maaomanikuga kes oli mööda avalikult kasutatvat teed kulgenud võistlejaid "tervitanud" raudkangi, jahipüssi ja maasturiga, sõimust rääkimata. Seega tuli järgnevalt minna seinamäele. Olin mõned aastad varem seal käinud mootorrataste mäkketõusu vaatamas ja lootsin et me ei peaks mäe otsa ronima.. lootuseks see jäigi. Kõigepealt oligi vaja üles ronida ja siis alla tagasi, kaasas küsimusteleht:Kes võitis 1972 olümpial meeste kürgushüppe?
Meil polnud mitte õrna aimugi.. õige vastus oli Jüri Tarmak, kes väidetavalt oli selle saavutanud karjapoisi tehnikas.
Kes on Viiralti Põrgu autor?
Ilmselt Viiralt :-)
Kolmnurga küljed 3m ja 4m, hüpotenuus?
Johan teadis, et 5m, ilmselt kodanik Pütagoorase abiga..
Mitu number 9t on vaja 100 korteriga maja korterite nummerdamiseks?
11 arvas Johan esimese hooga, või hoopis 19? 20? ikka 20 jäi lõplikuks vastuseks
Mitu korda esineb arv 9 ühest sajani?
1 oli loogiline vastus
Mida tähendab lühend ACG?
No pole aimugi, olime kuulnud seda seoses Nike-ga kuid meie pakutud variant All Climate Gear polnud õige. All Conditions Gear oli õige vastus.. Seega saime Tarmaku ja ACG vale vastuse eest 2 tiiru mäetippu juurde - see oli tappev.
Järgmine punkt Juusa mäe jalamil tundud lihtne kuigi ma polnud sellel konkreetsel rajal käinud aga tegelikult jäi see meie ainukeseks punktiks, mida ei leidnudki, vähemalt võistlusel mitte. Punkt pidi olema raja ja oja ristis lagendikul ja selline koht ka oli olemas, kuid kahjuks ca 50m eemal tegelikust kohast kuhu minev rada oli kinni kasvanud. Oli näha, et otsitud oli mehiselt ja ka meie otsisime. Õige lagendiku leidsin siiski alles paar päeva peale võistlust kui spetsiaalselt seda otsimas käisin ja juba teadsin, kust otsida.
Tore oli järmist punkti otsida Lutsu talu maadelt kus just viimane kolmapäevak oli toimunud ja ka selle punkti asukohast olin läbi jooksnud. Täiendatud sai ka joogitagavara, sest näiteks minu 2 0,7 L pudelit olid peaaegu tühjad aga pool rattarajast oli veel ees ja ilm väga palav. Tänud Vollile ja Eikele ka võileibade eest, söögiga oli meil kah kitsas käes, st. otsas oli. Loodan, et me tagantjärgi disklaffi ei saa kõrvalise (toidu)abi kasutamise eest ;-) Ega igakord võistlus tuttavate hoovist (selle sõna kõige otsesemas mõttes) läbi vii, seega järgmine kord oleme targemad ja võtame rohkem sööki kaasa. Geelid olid selleks ajaks samuti ära tarbitud. Nüüd läks kergemaks, 2 lihtsat punkti metsateedel ja siis üks Otepää rattasõitudest tuttaval rajal. See rajalõik muide on üks raskemaid: järsk laskumine diagonaalis mööda nõlva, siis pööre 180 kraadi ja vrsti peale oja ületust piiikkk tõus. Seekord ronisin sadulast maha, Johan kah aga Taavi pressis üles välja. Jälle üks punkt käes ja Munamäele, ratastega. Ei hakanud tiirutama ja läksime rattad käekõrval üles mööda tõstuki rada. See oli umbes sama raske kui ilma rattata Seinamäele ronimine või siiski 3x raskem... Alla tulime sadulas mööda treppidepoolset külge.
Staadionile jõudes selgus, et meid lisaülesandele kus mälujärgi tuli leida mõned punktid üles, ei lastagi, aeg otsas. Niipalju siiski oli veel järgi, et teise lisaülesande - trossil sõidu saime ära teha.
Kõigepealt laskumine Linnamäe jalamile
Siis treppe pidi Linnamäe tippu ja trossiga tagasi Neljakasemäele, 350m. Väga lahe tuhiseda läbi õhu paarikümne meetri kõrgusel.
Ja oligi läbi meie Xdream, 63. koht 74 lõpetaja hulgas. Väga lahe võistlus oli, emotsioonid on siiani laes. Väga head olid ka saiakesed Tehvandi kohvikus :-) Saunast rääkimata. http://www.xdream.ee/tulemused/07_otepaa/tulemused.htm
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar