Haanjas olen pikka maad sõitnud umbes 10 korda, seega oli aeg ka lühikest proovida. Plusskraade ja sula seal viimasel ajal polnud aga ikka ennustati jäist ja kiiret rada, pidamiseks sobivat ainult kliister. Siiski üks määrdepakkuja soovitas ka tahke panna kliistri peale ja see tundus mulle loogiline. Paningi pidamisalast veidi lühemalt kliistrit ja sinna peale tahket. Pidas küll, nagu kännu taga, libiseda oleks võinud paremini, ehk siis oleks veel lühemalt pidanud panema.
Ilm oli täiesti pilvitu ja päike paistis. 11.00 olid startinud pika distantsi sõitjad (ca 350) ja minu start oli 11.15. Kui stardini jäi ca 5min siis oli koridoris alla 10 inimese aga radu stardikoridoris oli 8. Jätsin ette ruumi aga ikka olin stardihetkel lausa 3. reas. Lühikese distantsi eesotsas stardivad tavaliselt noored, neile on see ametlikult võistlus kuid neid oli vähe. Vähe oli ka startijaid üldse - 83. Mõnel varasemal etapil oli pea 2x rohkem.
Foto autor Tomi Saluveer
Esimestest jäin kohe maha peale stardipauku, ei libisenud nii kiiresti
Rada jäine ei olnud, korralik külmast lumest raudtee ja pidas hästi, esimesed järsemad tõusud sai jäljes üles rühitud
Peale väikest tiiru jõudsime tagasi suusastaadionile et siis edasi Tsiamäe ringile suunduda. Oma starti oodates olin näinud kuidas juba see väike staadionile laskumine oli pika maa viimastele üle jõu käinud ja kukkumisi oli omajagu.
Tsiamäe ringil lookles rada mööda lagedamaid mäenõlvu
Tagasi suusakeskuse poole keerates aga püsisime rohkem metsavahel
Kui Tallinna maratonil olid sisuliselt kõik ohtlikud kohad üledramatiseeritud, siis Haanjas on tõsi taga, laskumised pikad ja kiired ning enamasti lõpevad 90 kraadi kurviga. Korraldajad olid aga ohtudele mõelnud ja helkurvestides hoiatajaid oli nii mäe tipus kui ka poolel laskumisel
Kõige legendaarsemal laskumisel oli aga eelnevalt kiiruskaamerast hoiatav märk ning all ka radar kust oma kiirust nägid :-) Mina võtsin seda laskumist ühe jalaga sahka sõites ja ikka tuli just seal kohas terve sõidu suurim kiirus. Õnneks kurv oli ohutu kuna rada polnud jääs ja suusad haakusid ilusti.
Kurgjärve oli 1. TP
Pika maa viimaseid jäi ette juba esimestel kilomeetritel aga siin oli neid rohkem, õnneks sain neist mööda just parempöördel mäkke. Sel kohal jooksid kunagi kitsed suusatajate vahelt läbi.
Teede ja majade lähedal olid kohalikud ergutama tulnud
Hallimäe tornis lehvis seekord ka Ukraina lipp
Langa TP-s võtsin samuti jõujoogi nagu ka Kurgjärvel, söögi vastu huvi puudus.
Ja oligi aeg pöörata suurel rajalt maha
Ning varsti peale seda sai kaamera aku otsa.
Munamäe alla jõudes oli rajal suurem muudatus, sõitsime läbi lausa Suure Muna kohviku tagahoovist ja tegime suure tiiru mööda munamäe vastas olevat mäenõlva enne kui Haanja radadele metsa keerasime, varem pole seda olnud. Kohviku hoovis pakuti midagi aga mul oli liiga suur kiirus, et oleksin saanud süveneda. Viimastel kilomeetritel möödus üks kaasvõistleja minust aga ca 500m enne finišit märkasin peale kurvi, et ta oli äkki minu ees. Lumised riided reetsid, et ta oli kukkunud. Olime kõrvuti radadel ja jõudsin talle kõrvale, tempo oli korralik. Viimases kurvis oli tal eelis, mina olin välisrajal aga kurv oli väikse tõusuga ja siin õnnestus maksma panna minu suuskade parem pidamine, sain just kurvis mööda välisrada temast mööda ja lõpusirgel suutsin kohta hoida. Aja saime kümnendikupealt sama.
Olin saanud 83 lõpetaja hulgas 20. koha :-) Ja supp oli muidugi Haanjas jätkuvalt parim mida Estoloppetil sel aastal sai! 6 maratoni jälle tehtud, Tartu ja Tallinn pikad, teised lühikesed ning hooaja medal käes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar