Tamsalus olin varem käinud 2011 ja 2015, mõlemal korral oli tegu 1 ringiga. Seekordne erinevus oli aga stardikoht, mis põllupealt suusastaadionile oli viidud ning raja 8-t meenutav kuju. Nimelt Pariisipoolne osa sõideti päripäeva, samas kui Tamsalu pool vastupäeva. Suurim erinevus oligi Pariisi mägedes, kus rada kulges vastupidi tavapärasele, näiteks ka eelmise aasta Viru maratoni rajale. Peaks mainima, et selline variant oli väga hea, üks tõus, palju lauget laskumist ja paar üldse mitte hullu laskumist.
Parkimiskorraldus on Tamsalus ilmselt parim, alla 100m stardini autost, kui umbes tund enne jõuad. Võistluskeskus oli seekord spordihoone 2. korrusel. Stardikoridor oli veidi kitsas ja suurem hirm oli selle tunneli ees mis umbes 1km peale starti oli, keegi isegi suutis minu ees seal kepi murda kuid minul probleeme polnud. Veidi ebamugav ehk oli, et esimesed kilomeetrid tuli massi sees paaristõugetega sõita aga sai hakkama. Külmakraade oli -1 ja suuskade libisemine oli "enamvähem". Mõnes kohas nagu libises paremini, samas kui lagedal ehk nii hea polnud. Määrdeks oli mul Swix LF8. Rada oli hommikul üle käidud ning klassikajälg paremas servas oli ideaalilähedane. Kui olime Tamsalu põhiradadelt välja jõudnud ainult maratonirajale, siis läks jamaks. Uisutades vajus rada läbi ja jalgu pidi päris kõrgele tõstma, et lume mitte takerduda. Loomulikult ei libisenud ka. Lumi ei olnud muutunud pudruks, vaid olid tekkinud kõrged vaalud kohtades kust keegi just tõuganud oli suusaga. Siledamat pinda kus suusk libiseks kui oled just teise jalaga tõuganud, polnud üldse. Nii tekkiski olukord kus vähegi laugematel lõikudel oli kogu rahvas kolinud klassikajälge ja sõitis paaristõugetega. Sellist pilti, et uisumaratonil ei sõida uiski mitte keegi kogu nägemisulatuses, polnud mina veel näinud. See nikerdamine pehmel rajal ja pikad paaristõuke etapid aga väsitasid kõvasti, tunda andis see 15km enne lõppu. Olin pikalt üksi olnud ja tundsin, et enam ei jõua hoida ka enda tempot, kiirus langes, tagant tuli üksikuid möödujaid ja need kadusid kaugusse. 10 enne lõppu oli juba midagi haamri lähedast, kahjuks polnud juua kaasas ja TP tuli ka liiga hilja. Niipalju siiski oli kahest viimasest TP-st kasu, et kuna need asusid lähestikku, siis aitas see lõpuni jõuda, samas ehk oleks haamer ära jäänud kui TP3 oleks varem olnud. Õnneks raja viimane osa oli kõvem ja ei pidanud võitlema sissevajumisega, samas oli seal aga mägisem. Lõpetasin uhkes üksinduses nagu oligi maratoni teine pool minujaoks olnud. Raja ettevalmistus oli selle maratoni kirstunael, sellist põrumist seletaks ehk siis kui oleks sadanud enne maratoni mitukümmend cm värsket lund aga midagi sellist polnud ju olnud, seega kivi rajameistri linttraktori kodaratesse minupoolt. Ülejäänud maratoni korraldus oli hindele 5+.
TEEKOND TULEMUSED VIDEOKOKKUVÕTE
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar