Hommikul läks kiireks, Orelipoisi kontsert Aegviidu laululaval hakkas 9.30 ja sinna oli ca 10km mööda metsateed. Jäin isegi hiljaks.
Lisaks kontserdile oli kohal raudteeohutuse kampaania ja sai täita ristsõna ning viktoriini küsimustele vastuseid otsida. Väiksed auhinnad olid ka, mina sain näiteks parkimiskella.
Peale raudteeületust oli järgmine peatus RMK külastuskeskuses, seal kohtasin oma kunagist grupijuhti 96a Norra rattamatka päevilt - Lembitut. Ta tundis ise minu ära, kuigi me polnud pea 22a kohtunud. Minu rattamatkamine saigi alguse just tollase Alutaguse matkaklubi matkaga Põhja-Norrasse, olin siis grupi mehaanik.
Ületasime uuesti raudtee ja suundusime läbi metsade Mustjõe kõrtsitalu poole kuid tuli üks kõrvalepõige sest metsa oli üles riputatud loodusfoto näitus. Sellest polnud eelinfos mingit juttu ega pole ka pärast netist miskit leidnud - Võzagalerii oli sildil. Ilmselt mingi fotovõistluse parimad tööd, väga põnevad.
Mustjõe kõrtsitalu asub küll metsade keskel, kuid raudtee ääres, seega vaikuseotsijad võiks muu koha leida. Sürrealistliku puitarhitektuuri otsijad aga jooksku tormi, samuti need kellel on savi euronõuetest. Raske on kirjeldada kõike seal nähtut - puujändrikest majade sisekujundusest laudasarnase magamisaidani kus tulekahju korral tuleb "purustada" akna ees olev kile ja väljuda sedaviisi :-)
Pesakastide paigaldamise kohta sattusin koos Mattiasega ja nii saigi seekordne pesa peale Gerli, Mattiase ja minu nime. Kast sai puuotsa seotud tamiiliga sest RMK ei lubavat traati enam kasutada.
Lahinguvälja raudteejaamas käis mälestusmärgi asukohas korrastustöö ning Valdo Praust rääkis ajaloost, eriti selle Kehra lahingu loost mille tõttu ka kohal selline nimi. Sättisin end perroonipingile puhkama ja kuulasin seda lugu. Puhkus kulus ära sest seljataga olid pikad ja veidi kivised metsateed kus vahepeal midagi vaatamisväärset polnud.
Peale seda jõudsime metsast välja ja ka asfaldile ning Kehrasse.
Seal avati algkooli maja seinal linnumaalingud ja kuna linnud siutsusid ka kõlarite kaudu, siis nimetati seda "Linnulaulu kooliõu". Salvestused olid tehtud Fred Jüssi poolt ja ta oli ise ka avamisel olnud, mina jõudsin avamise lõpuks ja teda ei näinud.
Mäletan, et vist 99a peale teist Norra matka oli meil Aegviidus kokkutulek ning siis väike päevane rattamatk, siis ühel metsateel tuli vastu üks vanamees rattaga ja miskit kolises pakiraamil olevas korvis. Algul mõtlesin, et joodik ja pudelid korvis aga lähemale jõudes selgus, et Fred Jüssi ja fotovarustus hoopis seal korvis. Selline põgus kohtumine oli. Kehra raudteejaamas on nüüd vabadussõja muuseum, kuid seal ma seekord ei peatunud, hoopis paberivabriku juures.
Tehasetöölised olid üles pannud telgi ja väikse näituse toodetest ning aegajalt pidi olema ka kohajutt. Peale veerandtunnist ootamist tuligi jutu aeg, kuid kahjuks selgus, et see piirdus paberilt mahalugemisega ühe mittekohaliku tegelase poolt. Tekkis küsimus, et kas seal tehases polegi kohalikke tööl vaid ainult migrandid?
Retke lõpetamine oli samas Anija mõisas kus ka algus. Ekskursioonile ma ei jõudnud, samuti jäi kuulmata kohalugu.
Lõpetamisel löödi uus rattarüütel kelle nime hetkel ei suuda meenutada aga ta oli olnud esimesel retkel 12 aastane. Muidugi ootasid kõik järgmise aasta sihtkoha avalikustamist ning see on Muhumaa!
Mõtlesime pärast Raimoga, et mida seal Muhumaal 3 päeva teha on, et kas esimene päev sõidetakse ühetpidi ring, teine päev teistpidi ning kolmas päev sikksakki :-) Tegelikult mina panustan sellele, et põikame ka Saaremaale, sest vaadates eelmise Saaremaa retke kaarti, on idapool täiesti katmata. Saaremaa retk toimus 2011 aga mina seal ei käinud. Tookord see küll ei kattunud jooksumaratoniga, kuid kuna ühtegi sõpra nagu polnud minemas, siis ei hakanud üksi nii pikka teekonda ette võtma. Olla olnud ka kõigi aegade kõige vihmasem retk. Aga Muhumaa on plaanis kindlasti!
Pühapäevane kilometraaž 47,42km keskmise kiirusega 18,66 ning sõiduaeg 2:32:28
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar