Siim ja Lilli läksid teisele katsele, et saavutada Võhandu maratonil segapaarikanuudel kohta 10 hulgas.
Seekord alustasime ettevalmistusi veidi varem, penod ümber istmete, tühjad 5 liitrised kanistrid istmete alla, penost pehmendused kanuu servade äärde eesistuja säärte ja põlvede säästmiseks, see kõik sai tehtud juba enne kohale jõudmist. Kanuuks oli neil tavaline matkakanuu veetee.ee valikust, valisime lihtsalt võimalikult siledama ja tervema põhjaga isendi. Reede õhtul paigutasime kanuu järveäärde ning Siim ja Lilli jäid Võrru ööbima, et varahommikul kiiresti starti jõuda, mina läksin ööseks koju.
Start oli kell 7.00, seekord saime koos Tiiu ja Mirjamiga Otepäält varem liikuma ja jõudsime stardiajaks juba kaldale vaatama. Kanuud ja süstad olid juba oma pool tundi järvel loksunud starti oodates ja omale paremat kohta välja võideldes.
Igasugu muud ujuvvahendid läksid stardipaugu järel otse Roosisaare silla alt "rajale", kanuud ja süstad aga 5km pikkusele järve ringile, sellest ka väike erinevus distantsides, ehk vastavalt 90 ja 95km. Päris 100km siiski täis ei saa.
Esimene ajavõtt oli Liitva sillal, parmini teatakse seda ehk gaasikontori sillana. Seal olid nad 7. positsioonil, mis oli alguseks päris lubav.
Sinna vaatama me siiski ei jõudnud ja suundusime Kirumpää sillale, seal on juba kõik paadiklassid segamini ja šõu vägev.
Eelmisel aastal olin leidnud jõeäärde pääsu ka Villa külas ja seal tegid nad väikse peatuse, nimelt oli Siimul joogikoti rihmad hõõruma hakanud sest kott oli päästevesti peal, nüüd sai vest koti peale pandud. Tegelikult seda varianti olin ka mina Xdreamidel kasutanud algusest peale ja see oli end õigustanud. Joogipudelite asemel olid nüüd mõlemal kotid seljas, see säästis paadi põhjas pudelite taga ajamisest. Kääpa sillal oli järgmine vaatekoht. Siis Pindi külas läheb üks talutee otse jõe äärest ja seal sai auto signaaliga tervitatud.
Paidra on esimene üleveo koht ning kuna nad olid seekord kiiremad, siis oli ka rahvahulk päris suur kui sinna jõudsime, auto sain parkida umbes 1km kaugusele, õnneks jõudsin joostes tammini piisava varuga, et kanuu kinni püüda kui nad maabuvad. Lilli õde Ly oli ka oma seltskonnaga ergutama tulnud ning seekord sai ka Siim kanuu tassimisest puhata sest sealt seltskonnast tuli üks poiss appi. Koht oli jätkuvalt 7. Enne Leevit sai jõeäärselt nõlvalt ergutatud.
Leevil on tõsisem ülevedamine ja ka lõunapaus. Parkimine on korraldatud jõest läänepool mäeotsas aga ikka pargitakse kõik teed umbe ja nii oli seal isegi oht, et ma ei saa autot pargitud enne kui nad kohale jõuavad. Läks siiksi õnneks ja parkimist korraldanud laigulises vormis talumees näitas kätte lühema tee alla jõe äärde läbi oma hoovi :-) Positsioon oli paranenud 1 koha võrra, tagantjärgi vaheaegu uurides selgus, et üks eespool liikunud paatkond oli katkestanud. Ise võtsime supisöömise ette alles peale kanuu uuesti teele saatmist. Nüüd tuli ka suurem tuul ning vihm. Seni oli ilm ilus olnud ning soojem kui eelmine aasta. Parkimiskohast aga üle jõe tagasi suurele teele saamine võttis 10kond minutit, selline ummik oli tekkinud. Seega ei olnud meil ka lootust enne Süvahavvat neid näha. Seal tekkis jälle parkimisega probleem, nimelt oli suure viidaga tähistatud parkimine heinamaale aga selle asemel oli täis pargitud terve teeäär ja lisaks leidsid mõned naisinimesed, et oma bemm on kõige mõistlikum parkida just parkla sissepääsu ette... Probleem jahenes siiski ja saime oma koha heinamaal. Joostes jõeäärde ning Mirjam jäi sillale, et suunata kanuu paremale kaldale kus mina juba ootasin joogikanistriga sest joogikotid vajasid täitmist. Süvahavva on see koht kus peale veskitammi on vasakul kalda ääres see kollane kraana sõrestik mille otsa paljud põrutavad ning ümber lähevad. Seekord läks näiteks üks kanuu vett täis lihtsalt halvasti lainesse sõites ja nii ulpis see seltskond pea paarsada meetrit allavoolu.
Enne Leevakut sai läbi käidud kõik eelmisest korrast tuttavad sillad ja kaldapealsed kust kaasa elada, Võukülas käis üle ka järjekordne vihmapilv.
Leevaku ülevedu oli lühike aga seda pikem aeg kulus söömisele ja puhkamisele. Peale Leevakut avastasime paari RMK puhkekohta kus jõeäärde pääses aga esimeses magasime omad maha, ei teadnud kas nad on juba möödas või mitte ja ära sõites autoaknast nägime neid möödumas. Sealkandis muide puudub igasugune netilevil kõigil operaatoritel ja polnud võimalik asukohta kindlaks teha.
Vahepeal läks meil ka päris sandisti teevalik kuna kaardil olevad väiksemad teed lõppesid ka eravalduse keelumärgi või mudamülkaga. Räpinas oli jälle see tammist ülevedu kus kanuu tuli tassida läbi telgi ning võistlejad said purgi "punast pulli".
Nüüd oli jäänud sisuliselt lõpusirge, koht püsis jätkualt 6. Viimane kaasaelamine oli Mädajõe ühinemiskohas ning siis siirdusime Võõpsus parkimiskohta otsima.
See osutus suuremaks väljakutseks kui eelmine kord sest ühed venelased otsustasid kinni parkida terve tänava, neil vaja oma süstasid peale laadida. Õnneks saime ka omale koha leida ning napilt enne lõpetamist finišialasse joosta.
Eesmärk sai täidetud - 6. koht on 10 hulgas ja seega kanuuga asi ammendunud, nüüd mõtleb Siim juba süsta peale :-)
Kokku lõpetas 45 segapaari kanuud, üldarvestuses oli koht 338 ja lõpetas üldse 832 paati.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar