Selleks korraks olin otsustanud startida täiesti lõpust. Päris viimasena olen ka varem startinud kui aastaid tagasi just maanteeratta ostnuna selle esikumm starti oodates 2 korda lõhkes - kummi ja velje vahel olnud kummiriba oli praak. Siis pidin ma teisi taga ajama hakkama ca 10min peale starti. Seekord läksin viimasesse stardikoridori aga vabatahtlikult kuigi 21 osaluskorra eest lubanuks saadikunumber startida pea liidrite tagant. Lootsin seal lõpus näha igasugu pullivendasid vene vokkidega ja seesugust seltskonda aga ei näinud. Tundus, et minu 7a vana ratas oli seal üks vanemaid ja odavamaid ning ka teiste numbrid lubanuks startida eestpoolt, mida ka korraldajad kõigile meelde tuletasid koridori sisenemisel kuid vastuseks kõlas pidevalt "ei taha". Viimases grupis oli ruumi lahedalt, eespool kõlas korraldate üleskutse kokku tõmbuda, sest ei mahuta oma gruppidesse ära, meil sellist probleemi polnud, vahed olid lausa mitmemeetrised. Poolteist minutit peale stardipauku saime liikuma, vahed püsisid, keegi ei trüginud vahele ega kellegi tagarattasse. Läks veel samapalju aega ning sain üle stardijoone, nüüd sai sõitma hakata. Riia mäel kui tavaliselt tagantpoolt tulevad esimest korda starti lubatud spordikoolide nagad kes üle laipade on valmis liidergruppi pressima, oli väga rahulik, mõni küll kiirendas kuid ruumi kaevukaante ümber auke vältida oli piisavalt. Peale Riia ringi võis juba tempot tõsta, olid tekkinud vahed ja vasak teepool üldiselt vaba. Sellel 4realisel lõigul oli näha ka esimesi kukkumiste jälgi, lõigu lõpus oli ka kiirabi parkinud vasakule serva teepiirde juurde ja sellest tuli paremalt teeäärest mööduda. Vahepeal tuli ka üks kiirabi sireeniga vastu. Armeenia grilli jures aga oli suurem mats olnud, kiirabi oli vasakus ääres ja kedagi tõsteti kanderaamiga sisse. Rattaid vedeles seal mitu. Ka teepeal oli pudeleid ja veidi edasi üks sadulakott. Lagedamal oli juba tunda vastutuult mis peale Põlva risti juba täiega tunda andis. Teeääres seisis grupp "sõidame stressivabalt" vestidega vendi kuni üks nendest vist kummi vahetas. Nad olid algul minust taga aga siis olid grupina mööda kimanud. Ees ja taga olid mõnekümnemeetrised vahed ja kaugemal ees paistis suurem grupp. Lisaks paistis ees tume pilv ja vihmasein. Tatra laskumise alguses ka hakkas sadama, oru põhjas oli juba asfalt veega kaetud. Olin lühikeste riietega ja vihmakeepi kaasas polnud, osad aga tõmbasid teeserva ning panid keebid peale. Külma vastu oli küll tagataskus pikavarukaga särk kuid sinna jäi see mul lõpuni. Peale Otepää poole keeramist vihm vaibus. Kellegi prillid vedelesid asfaldil, üks klaas eraldi. Enne üheskohas aga oli maas kaks numbrit nagu liidergrupil neid 2 seljal on. Keegi oli siis mõlemad korraga kaotanud. Kiisa mäel seekord rabarberit ei pakutud, ilmselt polnud veel varred valmis, kevad ju hiline. Aegajalt möödusid autod gruppidena ja jäid ka kohe jalgu, nii tuli ka Pangodis peaaegu seisma pidurdada, sest autode vahelt lihtsalt ei mahtunud läbi, parem olid aga need kes TP peatuse tegid. Vahed suurenesid ja Nõuni lähedal oli ka hetk kui sadu meetreid ees ega taga polnud hingelistki. Tuul jätkuvalt vastu. Need stressivabad vestid möödusid ka vahepeal minust uuesti ja üks esirea tegelane tegeles seal küll kõige muuga kui sõitmisega - vehkis kätega ja seletas midagi kõva häälega. Ilmselt läks stressivaba liikumine igavaks ja oli vaja ise vänderdada ja põnevust tekitada. Otepää ja Restu vahel tuli varsti seljatagant üks pisike grupp mootorratta taga. Enne ma järgi ei andnud, kui oli kindel, et nad mu kätte saavad, tõmbasin vasakule serva, lasin jala sirgeks, ning grupi mööda. Eespool oli rohkem rahvast ja grupp paisus sellest korduvalt, kuid oli ka neid kes läbi kukkusid ja mullegi ette jäid. Tagasipöörde järel küll tuul tõukas, kuid lauge ülesmägi kiirust ei kasvatanud, seni oli keskmine 29,5 km/h. Sihval mõtlesin vähemalt jooki võtta kuid silmad otsisid ka sööki, pudeli sain lennult kuid söök oli kuidagi nii paigutatud, et isegi väikselt kiiruselt ei suutnud märgata kus midagi on ja juba oligi TP läbi. Probleemi nagu polnudki, kuid hiljem andis küll tunda, et oleks võinud süüa. Starti olin läinud ühe 0,7L õunamahla pudeliga, nüüd sai 0,5 Enerviti juurde. Taskus olnud Lion šokolaad aga tuli koju tagasi, polnud isu kuiva asja järgi. Otepäält Palupera peale laskudes tekkis mulle paar tegelast seljataha ning varsti üks 29" MTB ka läks ette, esimest korda jäin kellegi tuules sõitma. See puhkus kestis umbes 5km kuni ise uuesti ette läksin. Hellenurmes juba tegin päris peatuse ning täitsin pudeli ja sõin rosinaid, kurki, saia. Elvast Pangodi peale hakkas tõus ja pooleldi vastu küljetuul, kiirus alanes. Peale pööret Luke-Nõo suunas aga oli tuul tagant ning tee allamäge, siin tulid kiirusrekordid. Vahepeal langenud keskmine kiirus tõusis tagasi 29,5 peale. Nõos tegin jälle TP peatuse söögi ja joogiga, siin oli ka banaani. Enne Tartut teisel raudteeületusel oli näha, et ees reguleerijad käivad närviliselt ringi, ülesõidul pilk vasakule ja kauguses peegeldus midagi vastu - veduriklaas. Umbes pool km edasi kuulsingi juba seljatagant pikki järjestikuseid vedurivilesid. Olin päris napilt pääsenud, oli ju eelinfos hoiatatud, et paar kaubarongi on tulemas, ajakadu oleks päris suur olnud. Tõrvandi kandis ühel vasakpöördel tegi liiklust reguleerinud politseinik mulle väga suure kummardusega viite pöörde suunas, tore kui teistel ka lõbus on :-) RC Cola punkti kohal oli kiirus kahjuks nii suur, et topsi haarata polnud mõistlik. Vangla ringile lähenedes üritasin aru saada, kas ring tuleb ära sõita või pöörata enne, oli ju eelnevalt ringidelt tulnud enne ringi pöörata. Jäin kuidagi viitsaid vaadates segadusse ning kiirus langes ja üks põrutas mööda, sain küll tempo uuesti üles kuid 50m jäi ikka vahe. Kiirus oli niigi 38+ ja otsustasin loobuda, see üks koht pole väärt, et enne lõppu end kooma sõita. Tagant polnud aga kedagi tulemas. Johan ja Monika aga ergutasid 100m enne finišit, tore et viitsisid mind ära oodata. Muidu juba vaikselt korjati reklaame kokku, sest tuul lükkas pidevalt reklaamidega aedu ümber.
Järgmine kord teen samamoodi, sõit oli stressivaba ja nauditav, sööma peab aga varem.
Statistikat: Eelmise aastaga võrreldes oli rada küll erinev kuid siiski huvitav võrrelda aegu - võitja oli nüüd 2min kiirem, Johan 10min ja mina 17min. 2014 oli rada umbes sarnane kui seekord ning siis olin ma 8 min kiirem kui nüüd, Johan oli aga siis 19min aeglasem ning võitja oli nüüd 3min kiirem.
TULEMUSED TEEKOND PILDID Sportfotos
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar