31.02 Viru maraton

Peale 6 aastast vahet läksin jälle Viru maratonile, eelmised korrad olid siis 2002 ja 2003. Need korrad läksid arvesse esimese Estoloppeti meistritiitli jaoks, peale seda tulid raskemad ajad ja ringisõitmine polnud enam nii lihtne majanduslikult. Seekordki ei leidnud kedagi kampa, et koos minna, seega tuli sõit üksi ette võtta. Ilm tõotas raske tulla, seega startisin juba laupäeva õhtul ja tegin vahepeatuse Kolga-Jaanis kust 8 ajal hommikul edasi läksin. Tuisk ja hullemaks läks, mida Rakverele lähemale, seda hullemaks läksid teeolud, väiksematel teedel olid lumevaalud kohati kapotini. Ajaga tõotas tuugaks minna, sest kiirus oli väike ja kui siis 30min enne starti lõpuks kohale jõudsin oli ees üle km pikk autode rivi parkimist ootamas. Kui lõpuks parklasse jõudsin, siis sain ka teada, et start on 30min edasi lükatud, see oli hea uudis. Parklast starti oli pea km ja riided kotiga kaasa ning suusad alla. Lund sadas aga mitte hullusti, metsavahel polnud ka tuult väga tunda, see kõik muutus peale starti kui lagedale jõudsime, läks palju raskemaks. Vabastiili maratoni stardijärgsed kilomeetrid kitsal rajal on raskus omaette ja alati leidub neid kes trügivad, nii käiski ragin ja ühe mehe kepp lendas vähemalt 3ks tükiks minu suusa all. Ta oli kuidagi suutnud kepi koperdades lapiti maha asetanud ja kui minu suusk sinna peale libises, siis keppi tõstes ragin käiski, ma ei näinudki enne seda lumeall olnud kaigast :-( Kuigi süüd endal ei tunne, siis tema nii ei arvanud ja sain mõningaid kurje sõnu enda suunas kuulda.

Rada ise oli raske, pidevalt tuiskav lumi kinni ei jäänud ja tuli sumada kohati pea 20cm paksuses pehmes lumes. Lagedal tuiskas rada ka täis ja oli jube kitsas, enamasti ca 3m aga oli ka paar kohta kus ca 1,5m oli hangede vahel ruumi. Ja sinna pidi mahtuma üle tuhande suusataja, see oli ikka päris suur mass ja kuna sõita tuli 2 ringi, siis tihe rahvamass jätkus kuni finishini. Esimene ring oli 25km ja teine natuke lühem. Peatusin ja jõin kõigis punktides aga ikka hakkas nälg näpistama, teisele ringile minnes sai ka pikem peatus tehtud ja söödud kõike mis saada oli: shokolaadi, kuivatatud aprikoose ja muud head paremat. Siiski palju kasu sellest polnud, teine ring oli ikka megaraske ning Viru maratoni eripära - 4 rasket lõpukilomeetrit olid teistkordsel läbimisel tapvad. Lõpus olin nii läbi, et isegi supp ei tahtnud sisse minna. Tulemus 3 tundi 59min ja 31,5 sekundit polnud küll see mille järgi olin läinud, oli see ju tunni võrra halvem kui 2002 aastal, kuigi siis oli ka 37km praeguse 42 vastu. Lõplik koht 747. Kokku lõpetas 842. Tulemused Sportnetis

Tagasiteel nägin kraavis üht E mersut mida Berlingoga üritati välja tõmmata aga edutult. Proovisin isegi aga mersu on ikka Vitarast vähemalt 1,5 korda raskem ja ei olnud ka kasu asfaldist rataste all. Õnneks leidus läheduses traktor mis hädalise tüdruku kraavist teepeale tiris. Õnnetuse põhjus olla olnud rekka mis ei jätnud talle teepeal enam ruumi.

Veel nägin üht teedevalitsuse sahka, mis oli väikest teed lükkama keerates sellest lihtsalt mööda sõitnud ja põllule pea külili vajunud.