17.06 Telia rahvatriatlon

Millalgi kevadel jäi silma, et tavaliselt augustis toimuv Pühajärve triatlon toimub seekord juunis ja selle raames ka Telia rahvatriatlon 4.18.4 kus distantsid vastavalt: 400m ujumist, 18km ratast ja 4km jooksu. Tekkis mõte minna. Maikuu oli soe ja ujumas sai käidud palju, siiski polnud ma ujunud pikemaid distantse nagu varem kui talv läbi kord nädalas ikka 2km sai ujutud. Ilmateated olid vastukäivad ja veel nädal varem lubati võistluse päevaks 14C. Siiski prognoos muutus ja kui kolmapäeval otsustasin kindlalt minna, oli registreerimine lõppenud teisipäeval. Kohapeal regamine maksis 39€, enne oleks 19€ pääsenud. Ilm oli aga nii fantastiline, et minekusoov aina tugevnes. Juhend oli väga lakooniline ja ühelegi olulisele küsimusele ma sealt vastust ei saanud. Põhivõistluse juhend oli jube pikk ja inglise keelne, osa jäi arusaamatuks, sest terminid olid tundmatud. Lootsin, et kui tegu rahvatriatloniga, siis nii haige see ikka olla ei saa nagu päris võistlus, eriti kui juhend ju sisuliselt puudus. Start pidi olema 13.00 ja enne seda 12.45 eelinfo. Samas ratas pidi vahetusalas olema 12.30.

Laupäeval regades sain 166 numbri, mingit lisainfot registreerijad anda ei osanud, polevat midagi keerulist, ütlesid.

Selgus, et ratta juurde võib jätta ainult jooksuriided, botased, rattakingad ja muidugi kiivri. Kõik muu oli keelatud, seljakoti võis jätta eraldi pakihoidu mis asus võistlusala teises otsas. Kuna olin läinud starti kodust rattariietes, siis peale ratta vahetusalasse jätmist olin juba ujumispükste väel ning paljajalu kuni stardini, hea, et ilm nii soe oli, ca 27C. Rahvatriatloni puhul eeldasin näha endasuguseid kuid stardikoridoris nähtu ei rõõmustanud, pea 2/3 osalejatest oli kalipsos ja osa veel  triatlonikombinesoonis. Kontrollaeg oli 2h ning olin endale püstitanud eesmärgi ujuda 15min, rattaga sõita 45min ning joosta 30min, ehk siis tulla 1,5 tunni sisse, kõik alla selle oli juba boonuseks. Tegelikult rattaosas võisin juba aega korrigeerida sest laupäevane väga lõtv proovisõit võistlusringil andis tulemuseks 39min.

Eelinfos miskit tarka lisaks ei öeldud kuid selgus, et stardis on ka Kaire Vilgats ja Anneli Adermann, see andis lootust, et ehk ma ikka päris viimaseks ei jää. Kaire veel ütles enne starti mikrofoni, et ärgu ülejäänud võistlejad neid ootama jäägu. Start anti 4 kaupa iga paari sekundi tagant ning soovitavalt pidid eespool olema kiiremad ujujad. Mina hoidsin end sinna Vilgatsi gruppi ehk päris lõppu  kartes, et olen ainuke konna ujuja. Tegelikult oli ka eespool konni ning vette tormates olingi konnakarja keskel. Telia logoga ujumismüts oli pidi peas olema ja isegi need mõned minutid enne starti ajasid pea juba tuliseks, õnneks vesi  siiski jahutas kuigi oli vist 20,5C. Olen kunagi lapsepõlves ujumises võistlelnud aga seda basseinis, vabas vees mitte. See lainetus mis tekkis ca 180 osaleja ujumisest lisaks tuule tekitatud lainetusele osutus katsumuseks – pidevalt olid suud ja silmad vett täis, lisaks sai aegajalt kellegilt ka jalaga vastu vahtimist või ribisid. Pulsivöö tahtis aga maha tulla ning pidin seda aegajalt kinni hoidma, lisaks pidin mõlema poi juures pöördes vasaku käe veest välja tõstma, et kell GPS signaali kätte saaks, muidu oleksin kaotanud ujumise osa sest signaal vett ei läbi. Esimesel sajal meetril läks rütm ka sassi kuna üks poiss vajas abi ning süstaga vetelpäästja sõitis risti mulle ette, et teda aidata, hiljem oli veel üks naine hädas, kuid talle appi läinud laudur tuli õnneks teiselt poolt. Peale esimest pööret avastasin, et konnad on minust enamuses maha jäänud ning ümber pigem kroolitakse, siiski pidin jätkuvalt sikksakitama, sest aeglasemaid oli ees piisavalt. Veest väljudes rebisin mütsi peast ning kastsin pea vette, muidu oleks vist juuksed põlema läinud kuumusest. Vahetusalasse tuli joosta ümber telkide ja esialgu liivaseks saanud jalad said murupeal puhtaks. Rattakingad panin palja jala otsa, rattapüksid ujumispükste peale ning särk selga, kiiver ka pähe ja rihm kinni muidu poleks tohtinud ratast puutudagi, kohtunikud olid nagu raisakotkad kohe jaol kui keegi eksis. Samuti ei tohtinud rattale valelt poolt läheneda, ühesõnaga oli reegleid väga palju, mida oleks pidanud teadma enne starti aga paljud ei teadnud veel võistluse ajalgi. Mina olin ratast vahetusalasse tuues aga ühelt kohtunikult päris palju infot ammutanud ning siin ei eksinud. Jamaks läks aga rattakinnastega, olin küll võtnud vanemad kindad mis peaks kergemini kätte minema kuid kui pulss on üleval, siis see enam nii kerge pole, ei teagi kaua ma seal rassisin et ka vasak kinnas kätte saada, midagi sellist poleks ka halvemas unenäos ette kujutanud. Kuna olin juba rattaga liikuma hakanud siis jäin teistele ette ning peale esimest pahandamist tõmbusin vastu aeda, üks naiskohtunik aga selle asemel, et mind lisaks sõimata või karistada lohutas, et ära muretse, teed rattas kõik kaotatu tagasi, uskumatu kuidas see rahustas :-)

Ujumine polnud erilist hajutust tekitanud ja paar esimest rattakilomeetrit oli paras grupisõit. Kuna ka liiklus oli avatud, siis vastassuunas möödumine oli autode tõttu komplitseeritud. Enamus rattureid jäi aga mulle jalgu, osa mägiratastega kuid oli ka väga kalleid carbon maanteerattaid. Minust möödusid ainult üksikud, üks triatloniratas mis võistles tiimi eest läks ikka nagu postist mööda. Aegajalt sõitsid mööda ka mootorratturid kes tegid kohtunikutööd, seega pidi olema ettevaatlik kui tahtsid ise mööduda. Tegelikult oli kuni rattaringi lõpuni sõitjaid nii palju, et jagus iga paarikümne meetri peale, isegi vaba sadat meetrit ei näinud naljalt. Aegajalt võtsin lonksu veepudelist sest joogipunkti polnud. Kiirus püsis keskmiselt 31 juures ja ringi lõpuks jäi 32,1 juurde mis on väga hea tulemus minu kohta, arvestades, et lauskmaad sel ringil polnud, pidevalt ülesalla.

Vahetusalas istusin maha ja nüüd panin jalga ka sokid. Esimesed 3 kilomeetrit oli asfalt, ehk siis tiir Murrumetsa ja tagasi. Kohe oli ka joogipunkt mille olemasolust polnud keegi enne teadlik, samuti sai selgeks, et isegi võistlusraja joonis oli vale olnud, rada läks kaugemale kui oli skeemil märgitud.

Kuna olin just rattapudelist joonud jätsin joogipunkti teenused tagasituleku peale. Tõus Murrumetsa võttis minu niigi aeglase jooksuhoo maha ja 10kond meetrit kõige järsemal lõigul ka kõndisin. Sellest hoolimata ei möödunud minust selliseid horde nagu olin kartnud. Olles 3km läbinud ja kärbseparvest saadetuna joogipunkti uuesti jõudsin, oli ikka jooksjaid vastu tulemas ja isegi rattarajalt tuli sõitjaid. Joogipunktis võtsin lonksu vett ja teine lonks pähe ning edasi. Midagi peale vee ei pakutudki. Kilomeetrine tiir rannaparki laululavani oli osaliselt kruusal. Ees oli juba vaba maad aga seljataga hingas üks mees kuklasse. Veidi suutsin tempot tõsta ja sellest piisas, koht oli kindlustatud.

Peale medali saamist võis joogiks võtta väga lahjat jõujooki või vett ning õuna ja banaani.

Siis sai finišeeruja särgi ja võis hakata hinge tõmbama.

Pilk finišikellale näitas, et aeg oli 1.09 kandis mis oli ikka palju parem oletatud 1,5 tunnist. Natuke taastumist ja siis jõudsid rattarajalt tagasi ka Vilgats ja Adermann, neil oli väga kahtlane kontrollaega mahtuda.

Ega nad mahtunudki aga šõu tegemine oli ka olulisem vist, näiteks akordionimängimine finišeerudes. Nende tegemisi võib näha TV3 uudistes kuskil 14:30 alates.

Auhinnad läksid kõik loosides ja kätte said ainult siis kui ise kohal olid kui just mingi tuntud isik polnud, neile pandi küll kõrvale. Mina muidugi auhinda tavapäraselt ei saanud.

Tulemusi kohapeal kuskilt ei näinud samuti ei toimi siiani tulemuste link võistluse kodulehel. Siiski oli kohapeal infotahvlil üks tundmatu webiaadress www.tolknet.ee kust tulemused ka leidusid, kahjuks aga mittetäielikult, näiteks minul puudub ujumise lõpu aeg. Tulemus ise aga oli üle ootuste – 68. Koht 158 individuaalvõistleja hulgas, lisaks jäi seljataha 5 tiimi.

Kokkuvõtteks jäi üritusest ülipositiivne mälestus millest suur osa on ilmal. Samuti oli rajaääres palju kaasaelajaid ja ergutajaid, lapsed seisid käed välja sirutatud ja tahtsid kõik plaksu saada :-) Eriti andis see ergutamine jõudu jooksudistantsil. See totaalne infopuudus ja mõningane ebaprofessionaalsus korralduses ei suutnud rikkuda lõpptulemust. Kindel on see et tahan hiljemalt järgmine aasta samal üritusel stardis olla ja siis juba tulemust parandada tehes muudatusi eriti vahetusalas toimetamises, sealt saab ikka 2min vähemalt maha ajast võrreldes esimese korraga. Ujumises võib hoida ka ettepoole, ilmselt ei tee prillid paha ning rattas võib veidi rohkemgi vajutada, see ei mõjuta hilisemat jooksmist üldse nii palju kui olin kartnud. TEEKOND  Lõuna Postimehe PILDID  

13.06 Kastolatsi päevak

Kastolatsis on ennegi päevakuid olnud, kuid mina ei mäleta, et kunagi oleks olnud maanteest läänepool. Seega oli piirkond võõras. Maastik oli keskmisest "rohelisem" ehk raskesti läbitav, oma osa andsid ka kärbseparved ning sääsed kuid sellest hoolimata polnud miskit hullu.
TULEMUSED  TEEKOND 

R2 Rada (2): 16 KP 3,40 km

  #    NR Nimi                      Klubi      Tulemus               
 1.  5117 Andres Saal               Otepää     00:34:52
 2.   557 Kristi Vassil             Ilves      00:40:04 +05:12
 3. 20809 Chris Marcus Krahv        Otepää     00:48:24 +13:32
 4. 20240 Margus Mäll               GMP CLUBHO 00:49:26 +14:34
 5. 10741 Iljar Kabral                         00:51:03 +16:11
 6. 17350 Aares Fjodorov                       00:52:34 +17:42
 7. 14255 Sulev Kõiv                Uuela talu 00:53:25 +18:33
 8. 22233 Merilin Vahtra            Harju KEK  00:54:04 +19:12
 9. 26748 Regina Oja                Võru SK    00:54:33 +19:41
10. 20807 Laur-Rogert Sulg          Otepää     00:55:01 +20:09
11. 20808 Angela Mõttus             Otepää     00:55:03 +20:11
12. 11214 Kalle Muru                Valga      00:55:25 +20:33
13. 18556 Steve Vahi                Karupesa T 00:56:24 +21:32
14.   925 Liivi Parik               Otepää     00:56:35 +21:43
15.   957 Pille Illak               Otepää     00:59:52 +25:00
16.   706 Endel Remmet              Kape       01:00:16 +25:24
17.  4386 Karina Kivikas            Ilves      01:00:38 +25:46
18.   460 Lembit Vassil             Ilves      01:03:39 +28:47
19. 25467 Samuel Tämm               Otepää Güm 01:05:10 +30:18
20.     0 Ivar Svivtsev             Karupes    01:05:18 +30:26
21. 24298 Helve Kansi               Lehola     01:05:41 +30:49
22. 26620 Kersti  Sults             OK Käbi    01:06:01 +31:09
23. 12741 Jaan Tohus                Valga      01:07:35 +32:43
24. 25466 Edvin Tämm                Otepää Güm 01:08:31 +33:39
25.     0 Tormi Klais               Karupesa t 01:08:41 +33:49
26.   707 Riina Kivikas             Ilves      01:09:04 +34:12
27. 16339 Mairo Tohus               Otepää     01:10:47 +35:55
28. 27804 Aimar Jaakson                        01:10:56 +36:04
29.  3071 Nikolai Kuha              Kape       01:16:20 +41:28
30.  4925 Mati Merilo               TARBUS     01:21:24 +46:32
31. 18630 Jelena Vðivtseva          Lõuna Poli 06:46:58 +372:06

06.06 Sangaste lossi päevak

See päevak oli samal ajal ka Valgamaa omavalitsuste suvemängude orienteerumisvõistluseks kui ka Valgamaa lühiraja meistrivõistlusteks. TULEMUSED  TEEKOND 

R1M21 Rada (1): 15 KP 3,00 km

  #    NR Nimi                      Klubi      Tulemus               
 1.  7104 Raio Piiroja              West       00:31:40
 2. 12386 Tarmo Raidma              Tartu      00:32:34 +00:54
 3.  1240 Jüri Rokko                SK         00:38:15 +06:35
 4. 20240 Margus Mäll               GMP CLUBHO 00:39:16 +07:36
 5.  2003 Jüri Vanaveski            Võru       00:40:35 +08:55
 6. 18049 Madis Haug                Võru       00:41:11 +09:31
 7. 10741 Iljar Kabral                         00:45:18 +13:38
 8.  7805 Tõnu Vahtra               Valga      00:45:26 +13:46
 9. 18553 Oskar Unn                 Otepää     00:48:27 +16:47
10.  8517 Kristo Oja                OK Käbi    00:52:34 +20:54
11. 27804 Aimar Jaakson                        01:02:45 +31:05
12. 25469 Anni Lii Unn              Karupesa t 01:09:05 +37:25
13.     0 MariaLiisa Mark           Karupesa t 01:09:16 +37:36
14. 27636 Katrin Priks                         01:26:47 +55:07

30.05 Sooru päevak

Soorus on ka varem olnud päevakud, kuid alati peateest lõunapool tihedamas metsas, nüüd oli esmakordselt põhjapool kus veidi kergem maastik. TEEKOND  TULEMUSED 

R1 Rada (1): 17 KP 6,10 km

  #    NR Nimi                      Klubi      Tulemus               
 1.  6403 Ain Fjodorov              Peko       00:42:31
 2. 18555 Renee Praks               Valgamaa   00:55:39 +13:08
 3. 14017 Ülar Lehiste              Valgamaa   00:55:41 +13:10
 4. 12386 Tarmo Raidma              Tartu      00:57:02 +14:31
 5. 18556 Steve Vahi                Karupesa T 00:57:18 +14:47
 6. 26913 Kevin Grihin              Karupesa T 00:57:26 +14:55
 7. 10091 Tanel Ojaste              Karupesa T 00:57:31 +15:00
 8.  2003 Jüri Vanaveski            Võru       00:57:57 +15:26
 9. 15023 Mihkel Perlov             Tsirguliin 01:00:06 +17:35
10. 11216 Kalev Õunsaar             Otepää     01:14:43 +32:12
11.     0 Ats Püvi                             01:15:02 +32:31
12. 16339 Mairo Tohus               Otepää     01:17:46 +35:15
13. 10741 Iljar Kabral                         01:18:09 +35:38
14. 27636 Katrin Priks                         01:38:25 +55:54

27.05 Tartu rattaralli

Kui paar viimast aastat oli ilm veidi jahe isegi olnud, siis nüüd oli sooja 27C ja päike paistis kogu aeg. Ainult tugev tuul tõotas jahutust ning suund oli selline, et vastu pidi olema just lõpuosas. Startisin kogu rivi lõpust, lausa Zeppelini taga nurgast ristmikult. Seal oli rahvast tegelikult päris palju, näiteks suur kollaste särkidega soomlaste grupp ja üks tempogrupp. Selle aasta uuendus oligi tempogrupid mis varem välja kuulutati ja kes soovis, sai valida omale sobiva kiirusega grupi kus mingid isad seda kantseldasid. Soomlaste grupp jäi mulle varsti jalgu, samuti möödusin sellest tempogrupist, kiirus püsis 28 kandis keskmiselt. Esimesed kukkumisteohvrid jäid silma Nõo raudteeületuse juures ja Nõos sees, rohkem aga verd ei näinudki. Enne Nõod oli ka üks ohtlik moment kui ca 25m minu taga sõitnud tempogrupist möödus signaalitades mootorrattur, kes ilmselt suunas gruppi oma suunavööndisse. Kui motikas oli ka minust möödas, üritasin vasakult mööduda kahest aeglasemast ratturist aga mul oli märkamata jäänud üks üritaja, kes oli end motika tuulde võtnud, ilmselt meie küünarnuki karvad kohtusid või vähemalt tunne oli selline. No tõesti ei osanud arvestada, et keegi võiks sellise kiirusega tagant tulla lisaks motikale mida ma hetk varem üle õla vaadates olin näinud. Siiski läks õnneks ja midagi ei juhtunud. Uus lõik Nõo ja Kambja vahel oli vaheldusrikas, ühtegi suuremat tõusu siiski mitte. Kambja Otepää teel oli Liiva tõus esimene, mis tempo alla võttis. Enne Pangodit möödus jälle tempogrupp aga tegi kohe peatuse TP-s. Mina jätkasin ilma peatumata sest jooki oli piisavalt, suur ja väike pudel, ning suur polnud veel tühi, väike aga puutumata. TP ülem Volli oli vasakul rajaääres ja jõudsin ka teda tervitada. Enne Otepääd möödus tempogrupp uuesti, kuid tõusul möödusin jälle mina. Keskmine kiirus oli seni 28,3 aga nüüd algas mägisem osa ning edasi see aina langes. Pühajärve mäest laskudes ei pööranud me vasakule mitte Kolga teele nagu varem alati teises suunas on sõidetud vaid Tamme bisnese juurest ja siis Tondilossi juurest Kolga teele. Üles vanale rollekale jõudes möödus jälle tempogrupp ning nüüd tegi pikema vahe sisse. Marguse baasi juurest tõus linna on päris vägev ja kunagi pole seda üheski suunas rattarallil sõidetud, siiki raske see ei tundunud. Otepää punktis tegin aga juba peatuse sest ees ootas pikem vahe, pea 30km. Raimo, kes Läti matkadel on mehaanikuks, täitis minu pudeli jõujoogiga. Sõin ka mõned kurgid ja banaanitükid. Tempogrupist sain jälle mööda. Saverna poole keerates sai aga grupp jälle mööda ja nüüd lõplikult. Tuul oli nüüd üsna vastu ja tõusud ka pikad, ning grupi eelis pandi maksma. Vana-Võru teele keerates oli TP ja täitsin uuesti pudelid, jälle oli ees pea 30km pikkune vahe. Teekate sel teel oli vilets ja väsima hakkavad käed ei leidnud enam kuidagi asendit mis mugav oleks, samuti oli kiirus väike sest tõuse oli palju. Tuul ka muidugi. Hulluks läks asi aga Põlva maanteele pöörates kui kirdetuult enam ükski puu ei takistanud, oli paremal ju kõik lage. Nüüd polnud ka autodel enam kiirusepiirangut nagu väiksematel teedel ning liiklus ka tihedam. Korduvalt oli tunne, et tuul lükkab su tagant tulevale autole ette kui samal ajal vastu mõned Mersusid Venemaale vedavad rekkad tulid. Maanteel ära pöörates oli vahepeal tuul päris vastu ja näiteks lennumuuseumi juures oli liikumine päris vaevaline. Sisuliselt peale Otepääd oli pidevalt olukord kus ees polnud kedagi näha ja taga ehk alles auguses keegi paistis. Viimases, RC Cola TPs oli mõni inimene veel ja varsti möödusin kahest, nüüd oli ees aga täielik tühjus, need 2 aga jäid lõpupoole aina rohkem maha ja mind ei ohustanud. Sellises üksinduses ma lõpetasingi, et ees oli minut tühja maad ja taga pool minutit. Peale lõpetamist sai tehtud üks värskendav ujumine Emajões. Kuna seekord oli rattanumbril kirjas ainult "Saadik" ja osaluskordade arv, siis Sportfotost oma pilte leida pole peaaegu võimalik, peab 17500 pilti järjest läbi lappama :-( 

TEEKOND  PILT  

20.05 Kuidas elad, Kõrvemaa? pühapäev

Hommikul läks kiireks, Orelipoisi kontsert Aegviidu laululaval hakkas 9.30 ja sinna oli ca 10km mööda metsateed. Jäin isegi hiljaks.

Lisaks kontserdile oli kohal raudteeohutuse kampaania ja sai täita ristsõna ning viktoriini küsimustele vastuseid otsida. Väiksed auhinnad olid ka, mina sain näiteks parkimiskella.

Peale raudteeületust oli järgmine peatus RMK külastuskeskuses, seal kohtasin oma kunagist grupijuhti 96a Norra rattamatka päevilt - Lembitut. Ta tundis ise minu ära, kuigi me polnud pea 22a kohtunud. Minu rattamatkamine saigi alguse just tollase Alutaguse matkaklubi matkaga Põhja-Norrasse, olin siis grupi mehaanik.

Ületasime uuesti raudtee ja suundusime läbi metsade Mustjõe kõrtsitalu poole kuid tuli üks kõrvalepõige sest metsa oli üles riputatud loodusfoto näitus. Sellest polnud eelinfos mingit juttu ega pole ka pärast netist miskit leidnud - Võzagalerii oli sildil. Ilmselt mingi fotovõistluse parimad tööd, väga põnevad.

Mustjõe kõrtsitalu asub küll metsade keskel, kuid raudtee ääres, seega vaikuseotsijad võiks muu koha leida. Sürrealistliku puitarhitektuuri otsijad aga jooksku tormi, samuti need kellel on savi euronõuetest. Raske on kirjeldada kõike seal nähtut - puujändrikest majade sisekujundusest laudasarnase magamisaidani kus tulekahju korral tuleb "purustada" akna ees olev kile ja väljuda sedaviisi :-)

Pesakastide paigaldamise kohta sattusin koos Mattiasega ja nii saigi seekordne pesa peale Gerli, Mattiase ja minu nime. Kast sai puuotsa seotud tamiiliga sest RMK ei lubavat traati enam kasutada.

Lahinguvälja raudteejaamas käis mälestusmärgi asukohas korrastustöö ning Valdo Praust rääkis ajaloost, eriti selle Kehra lahingu loost mille tõttu ka kohal selline nimi. Sättisin end perroonipingile puhkama ja kuulasin seda lugu. Puhkus kulus ära sest seljataga olid pikad ja veidi kivised metsateed kus vahepeal midagi vaatamisväärset polnud.

Peale seda jõudsime metsast välja ja ka asfaldile ning Kehrasse.

Seal avati algkooli maja seinal linnumaalingud ja kuna linnud siutsusid ka kõlarite kaudu, siis nimetati seda "Linnulaulu kooliõu". Salvestused olid tehtud Fred Jüssi poolt ja ta oli ise ka avamisel olnud, mina jõudsin avamise lõpuks ja teda ei näinud.

Mäletan, et vist 99a peale teist Norra matka oli meil Aegviidus kokkutulek ning siis väike päevane rattamatk, siis ühel metsateel tuli vastu üks vanamees rattaga ja miskit kolises pakiraamil olevas korvis. Algul mõtlesin, et joodik ja pudelid korvis aga lähemale jõudes selgus, et Fred Jüssi ja fotovarustus hoopis seal korvis. Selline põgus kohtumine oli. Kehra raudteejaamas on nüüd vabadussõja muuseum, kuid seal ma seekord ei peatunud, hoopis paberivabriku juures.

Tehasetöölised olid üles pannud telgi ja väikse näituse toodetest ning aegajalt pidi olema ka kohajutt. Peale veerandtunnist ootamist tuligi jutu aeg, kuid kahjuks selgus, et see piirdus paberilt mahalugemisega ühe mittekohaliku tegelase poolt. Tekkis küsimus, et kas seal tehases polegi kohalikke tööl vaid ainult migrandid?

Retke lõpetamine oli samas Anija mõisas kus ka algus. Ekskursioonile ma ei jõudnud, samuti jäi kuulmata kohalugu.

 Lõpetamisel löödi uus rattarüütel kelle nime hetkel ei suuda meenutada aga ta oli olnud esimesel retkel 12 aastane. Muidugi ootasid kõik järgmise aasta sihtkoha avalikustamist ning see on Muhumaa!

Mõtlesime pärast Raimoga, et mida seal Muhumaal 3 päeva teha on, et kas esimene päev sõidetakse ühetpidi ring, teine päev teistpidi ning kolmas päev sikksakki :-) Tegelikult mina panustan sellele, et põikame ka Saaremaale, sest vaadates eelmise Saaremaa retke kaarti, on idapool täiesti katmata. Saaremaa retk toimus 2011 aga mina seal ei käinud. Tookord see küll ei kattunud jooksumaratoniga, kuid kuna ühtegi sõpra nagu polnud minemas, siis ei hakanud üksi nii pikka teekonda ette võtma. Olla olnud ka kõigi aegade kõige vihmasem retk. Aga Muhumaa on plaanis kindlasti!
Pühapäevane kilometraaž 47,42km keskmise kiirusega 18,66 ning sõiduaeg 2:32:28

19.05 Kuidas elad, Kõrvemaa? laupäev

Laupäeva esimene peatus oli Nelijärvel kus puhkekeskuse juures rääkis kohalugu Reet Purre.

Tagantjärgi on veidi imelik mõelda, et sõitsime ainult mõnesaja meetri kauguselt mööda järvest mille äärest hiljem leiti kadunuks jäänud politseiniku laip.. Jäneda linnamäe jalamil rääkis selle ajaloost Georgi Särekanno. Linnamägi oli kaua olnud unustuses aga taasavastati Eesti ajal ning uuel Eesti ajal tehti ka metsast puhtaks. Kahjuks olid sinna püstitatud puukujud juba mädad ja osalt ka ümber kukkunud.

Siiski vaade oli päris hea mäe tipust. Jäneda mõis mis küll meenutab juba rohkem lossi, oli avatud ning ronida sai ka torni kust oli eriti ilus vaade. Koduloouurija Enno Must rääkis mõisa ja selle omanike ajaloost, see oli eriti põnev, tekkis huvi seda teemat võimalusel kuskilt rohkem lugeda.

Maksim Gorki, inglise kirjanik H. G. Wells, need on tuntumad nimed kes olid otseselt seotud sealse mõisaprouaga. Väike peatus sai tehtud Jäneda poes kust täiendasin oma toiduvarusid, ees ootas lõuna kaitseväe keskpolügoonil 600m lasketiirus aga aegajalt on ka vahepeal vaja midagi närida ja juua.

Lõunapausil maksis šaslõkk 9€ aga õnneks oli ports ka piisav. Samal ajal rääkis Küllo Arjakas polügooni ajaloost.

Järgnes päris pikk teekond mööda käänulisi kruusa- ja metsateid, samuti oli maastik künklikum kui seni retkel nähtud.

Arusaamatu oli, miks kruusateede ääred olid helkurpostidega tähistatud, kui enamus neist puruks oli sõidetud. Kas käib solbanitel mingi võistlus, et kes rohkem poste maha saab niidetud või on nende kasutada olevatel sõidukitel lihtsalt nii suur rooliloks, et isegi laial kruusateel pole võimalik püsida. Teelt väljasõidu jälgi oli kilomeetrite kaupa pea iga 25m järel. Kuna mets ei hakanud kohe teeäärest vaid umbes 10m kauguselt, siis sinna vahele jäävasse enamasti soisesse alasse olid need rooliloksuga sõidukid ka kinni jäänud ja sügavad rööpad tekitanud. Peale polügooni oli võimalik otse laagrisse suunduda ning leppida ca 59 kilomeetriga või jätkata põhirajal mis pidi ca 85km olema. Raja hargnemiskohas kõneles Kõrvemaa oosidest Kalle Suuroja. Nüüd olid edasi ainult metsateed, enamasti ka liivased ja pidevalt tuli rattalt maha tulla. Vahepeal muutus rada ka lausa singletrackiks ning oli ka mudasemaid lõike. Mõni oja tuli ületada üle laudpurde.

Jussi nõmmel oli peamiseks teematerjaliks liiv ja sõita oli aina raskem, ikka tuli saja meetri kaupa ka ratast käekõrval lükata.

Vastu tuli ka jalgsimatkajaid suurte seljakottidega, mõni liikus ka meiega samas suunas. Keegi nimetas käesolevat rattaretke juba "liiva eri", kuid ega nii hull asi tegelikult polnud. Paukjärve ääres oli kunagi asunud NMKÜ laager mida vene aja esimestel aastatel ka pioneerilaagrina kasutati. Hiljem lükati kõik maha ja ala läks polügooni alla. Praegu on seal RMK puhkekoht mille betoonist valatud lõkkekoht veel meenutab Pätsu aegu.

Paukjärv on väike selge veega metsajärv ja seal käisin ujumas, väga värskendav oli peale liivas rassimist. Järve põhjakaldal on ka vaatetorn, kuid ega sealt sealt liiga palju paista, madal on. Teekond laagrisse kulges mööda auklikke kruusateid, aegajalt jäi ette Tallinna rattamaratoni viitasid.

See maraton oli just hommikul toimunud. Kui meil oli umbes 10km laagrini, siis rattamaratoni viit teatas, et finišini on 35km, see tekitas mõnes väsinumas veidi elevust :-) Laager oli Kõrvemaa matkakeskuses kus ka suusamaratonide start on, seega tuttav koht.

Samal ajal kui mina pikalt rajalt saabusin, jõudis Taavi koos lapse ja Triinuga lühemalt rajalt, pikal rajal poleks nad oma lapsekäruga lihtsalt läbi saanud.

Triinul oli see aga esimene rattasõit sel hooajal, seega oli ta ka lühikesest rajast päris läbi. Õhtul käisin rohelises telgis ilvesejuttu kuulamas ning lõpuks sai juba kõvasti riidesse pandud ja magama keritud, seekord külm ei hakanud.
Laupäeva kilometraaž 85,67km keskmise kiirusega 16,23 ning sõiduaeg 5:16:33