Päeva läbisõit 207km
Paavianid on parajad pätid, liiklusreeglitest on neil ka suva
Putkamajandus
Teekraav asulas
Konteinerpolitseijaoskond, sinna läks meie autojuht rahvusparki sisenemise tasu maksma
Liinibuss
Politseinikud kannavad valget vormi, vihmajakid on neoonkollased. See isend on leidnud omale tegevuse autode rehvimustri kontrollimise näol, ju siis targemad tööd olid juba võetud...
Siin väravas käib lõplik kontroll rahvusparkide alale sisenemise ja väljumise üle
Vaade Ngorongoro kraatrile, sinna alla läheme paar päeva hiljem kui oleme tagasiteel
kooliekskursioon
"kraanad" jalutavad vabalt ringi, ümruskonnas on ka Masai külad ja karjad
Olduvai külastuskeskus
Vaade Olduvai kurule, vesi uhab siin pidevalt pinnast ja välja tulevad aina vanemad luud ja leiud.
See vist aaloe
Umbes tunnine jalutuskäik, sellest piisas, et kael sai liiga palju päikest ja järgmistel päevadel tuli juba nahk maha.
Üks luude leiukoht
Must ninasarvik elas Ngorongoro kraatis 57 aastaseks ja suri 2019, topis on vaatamiseks välja pandud
ja see on tema originaalluukere
Vöötmangustid on nagu suured rotid, sibavad jalgevahel ringi ja otsivad killustikukivide alt putukaid
Kokk serveeris kaasavõetud lõunasöögi
Mesi, üsna kahtlane ollus. Masaid müüvad ka teeääre mett aga pudelid on rohkem kui kahtlased, mõnes võis enne ka mootoriõli olla
Serengeti värav
Väravast kilomeetreid edasi on tegelikult päris sissepääs Serengeti rahvusparki. Seal läks autojuht jälle pabereid korda ajama, mina aga tahtsin minna kõrval asuva künka otsa, kokk aga keelas, seal olla hiljuti just lõvi olnud. Raja alguses on ka sildid mis keelavad üksi mäeotsa ronimise. Monika ei pannud aga silte tähele ja ei kuulnud ka keeldu ning käis edukalt ilma lõvi kohtamata tipus ikka ära. Tagasiteel sain ka mina seal käidud, vaade oli mega, pildid siis hiljem kui selleni aeg jõuab.
Kui paberid koras, sõitsime edasi kuid paarisaja meetri järel autojuht pidurdas ja tagurdas, võttis binokli ning näitas meile puud mida vaadata. Esimene pilt ongi siis see mida nägime
ja siin on sama puu teleobjektiiviga :-) Leopard oli mingi antiloobi lõunasöögiks puuotsa vinnanud ning einestas rahulikult
Varsti oli teeääres ka üks isalõvi, ehk Metskassid metsiku kassiga pildil
Läheduses jalutas ka üksik emalõvi
nende toit aga jooksis vabalt ringi, Thomsoni gasell
Impala
Gnuu kutsikaga. Gnuusid ongi Serengetis kõige rohkem
Sebra
Hulgu madukotkas
Savannikotkas
Voltpea raisakotkas
Vitellini kangurlind
Hallhaigur
Kogu varustus oli korraldaja poolt, telgid, madratsid magamiskotid. Õnneks olin lina kaasa võtnud, sooja tõttu sellest piisas, magamiskotti minna polnudki vaja.
See on söögisaal, igal grupil on oma varustus kaasas ja pannakse siin üles. Kõrval oli köögimaja kus kokad toidu valmistasid. Peldikumajas oli ka pesemisvõimalus. Kohe hoiatati, et kohaliku veega ei tohi ka hambaid pesta, nojah, seda ju ei öeldud, et hambaharja ka loputada ei tohi. Tagajärjed selgusid hommikul...
Pimedaks läks kuskil 18.30, peale seda ei tohtinud territooriumilt eemale minna, tegelikult ei tohi ka autod ringi sõita peale 18.00. Telgist väljudes pidi kohe lambiga ringi vaatama, ega võõraid silmi ei paista.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar