Tegu oli RMK stiilis puhkekohaga kus sellised "kaevurakked" tule tegemiseks ja varjualune. Peldik oli ka täiesti olemas.
Kummaline oli aga sild, puudus koht kust ujuma saaks. Kui arvestada infostendil olnud plakateid siis peamine tegevus siin kalapüük mis ka tasuline aga lube saab kuidagi mobiiliga osta.
Vesi oli täiesti ujumiskõlbulik kuid põhi risune, seega on näha, et ujumisega siin kohe üldse ei tegeleta. Ei tea kas see rootslaste üldine suhtumine või lihtsalt selle järve eripära?
Õhtupoole sai peatus tehtud Vaskikello juures. Seal korralik söögikoht mis küll sulgema asus aga lõhesuppi veel sai. Supp oli hea, perenaine kinnitas, et nii supp kui leib on täiesti kohalik isetehtud toodang, mitte miski üles soendatud värk.
Koht meenus mulle 96 aasta Norra reisi ajast kui bussiga seal peatusime ja ka mõned pildid tegime.
Ööbimiskohaks olime valinud Äänekoski juures asuva Kovala ujumisranna. Kohale jõudes aga selgus, et kurjad sildid keelavad teeäärde metsaserva parkimise ning ka rand oli asustatud, seltskond inimesi istus toolidega ringis ning ei näidanud erilist plaani lahkumiseks. Vaba kohta parklas peatumiseks sisuliselt polnud.
Piirdusin paari päikseloojangupildiga ning liikusime mõnikümmend km edasi samasse randa kus tulle oli peatutud.
Viimane reisipäev oli 528km ja ühe esimese asjana sai siit kivialt kilekotist üks geopeituse aare ära logitud. Minu seljataga seisis liinibuss ja ilmselt võis selle juhil kummaline vaade olla kui keegi üle silla tuleb bussi kõrvale kivi alla tuustima ;-)
Kuna laeva minekuni oli veel aega, siis otsisime ühe söögikoha, valituks osutus Zinnkeller nimeline koht kus pilusilmsed teenindajad Saksa roogi pakkusid.. Liha kogus ületas kartuli oma.
Katajanokka terminal
Ning vaade juba Viking XPRS pardalt
Sellega võiski reisi lõppenuks lugeda, kokku sai läbitud 4628 km, keskmiseks kütusekuluks 7,2 L/100km
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar