Enamus legende sai õhtul ja öösel juba lahendatud ning kui hommikul punktid kaardil üle vaatasime, siis otsustasime vastupäeva teekonna kasuks. Põhjuse selleks andsid kellaajalised punktid, näiteks Kanepis oli üks punkt määratus ööseks 22-00. Kanepi vald oligi selle päeva teema. Kanepi kõrval Erastveres oli esimene suurem punt punkte, kuna kaardijärgi asus nii tammepuu kui kabel järve lähedal, siis parkisime hooldekodu juurde ja läksime neid jalgsi otsima.
Sinna jõudmisel aga oli väike kokkupõrge kohalikega, nimelt oli vahepeal (olin seda teed varem sõitnud) kinni pandud otsetee hooldekoduni ja see tähistatud ühe põõsas asuva keelumärgiga. Kuna see märk eriti adekvaatne ei tundunud, siis ei tekkinud ka kahtlust tee õigsuse osas ja olime päris imestunud kui kohalikud kaagid ette hüppasid ja tüli norima hakkasid. Pikka vaidlust ei tulnud aga tuju rikkusid ära küll.
Järgmine peatus oli Erastvere RMK kontori juures (legend 143), olin seal korduvalt käinud, näiteks kunagi üht autoorienteerumist kooskõlastamas. Pidime kokku lugema pesakastide arvu kõige väiksema hoone otsaseinas.
Kõige esimese hoone seinas oli tõesti muljetavaldavad 26 pesakasti aga see polnud kõige väiksem hoone, isegi neid pesakaste lugedes oli eemal näha väike saun, seal pesakaste polnud, vastus 0 oli aga vale.. 26 oli hoopis õige.. Kivi rajameistri kapsaaeda.
Tilleoru matkarajal oli punkte juba hulgim, rada ise ka pea 5km pikk. Lõpuosa kulges aga tüütult mööda maanteed.
Kui õhtusel avamisel rõhutati, et pole vaja üle mõelda, siis tegelikkuses läksid ajud ikka päris krussi kui üritasid aru saada mida rajameister ikka teada tahab vastuseks, no ei olnud elementaarselt lihtne kõik. Näiteks küsimus: Mis puu see on, millest sirgub hekk tähisest vasakul? Et siis mida vastama peaks, kas puu millest vasakul on hekk või mis puudest on hekk?? Jälle saime vale vastuse, heki materjali sooviti..
Kui küsimustest arusaamine läheb nihu, siis ikka kapitaalselt. 106 legend oli Ihamarus suur rauast Teelise skulptuur ja küsimus: Vastuseks saada koti keskosa kõrgus detsimeetrites. Ei küsitud koti kõrgust vaid keskosa kõrgust ja kui koti kaane lahti võtsid, siis selguski, et keskosa on hoopis madalam, nagu ümbrik. Kuid ikka oli õige vastus hoopis koti kõrgus, keskosa ei puutunud üldse asja..
Ihamarus enam poodi polegi, hoopis pitsabaar on tekkinud ja pitsad on päris head.
Läheduses asus ka Heinrich Marki kivi, olin selle paar aastat tagasi rattamatkal avastanud ja nüüd oli teadmine varnast võtta.
Palojärve ääres olin rattamatkal kunagi ööbinud, nüüd tuli aga kokku lugeda ujumisredelite astmed
111 oli lühike aga järskude tõusude ja laskumistega Voorepalu põrgurada, sealgi läks meil teele kõigepealt vale vastus.
Kiirusmäe (103) juures tegime läbi ka 154 Raputa alla, see oli Rally Estonia shakedown katse. Omavahel oli pikem vaidlus teemal millised majad ikka sisse lugeda 5m kauguses olevateks, õnneks seekord läks õige vastus teele. Katsel sai veidi pedaali vajutatud ja tagaistujad kes visuaalselt teeprofiiliga just kursis polnud, käisid kaaluta olekus ära :-) Päris tükk aega vaidlesime 117 Valgjärve masti trosside arvu üle, isegi binokliga vaadates sai iga vaataja eri arvu.
Kuidagi sai õige versioon ikka leitud.
Pikajärvel jalutasime tiiru ümber Cantervilla lossi ja kuigi olen seal korduvalt käinud, ei mäletanud ma Valdo Pandi kivi. Kuna tuttavad elavad seal läheduses siis käisin juba lapsepõlves aegajalt Pikajärvel ja tavaliselt liinibussiga. Pikajärve mõis, ehk siis praegune Cantervilla oli siis hullumaja ja väheohtlikud isendid olid vabapidamisel. Näiteks on meeles üks noor ja välimuselt täiesti korralik noor mees kes arvas, et on Vello Orumets ning oli alati bussivastas ja laulis Orumetsa laule. Teise detailina meenub kuidas hullud kogunesid ümber autolavka mis ka aegajalt seal peatus ja oma väheseid kopikaid mida tikutoosides hoidsid kauba vastu vahetasid.
Nüüd kui kellaajaline Pikajärve oli tehtud, käisime Otepääl varusid täiendamas ja läksime Valgjärvele. Sealne ujumissild meenutab mulle lapsepõlvest õnnelikult lõppenud õnnetust kui peaga liivasesse põhja hüppasin, no ei osanud arvata, et pika silla otsas vett veidi üle meetri ainult oli.
Park on ka mul korduvalt läbi käidud nii discgolfi mängides kui suusatades. Sel kevadelgi sõitsin sealsel 3,5km ringil mida kohalik talumees oma Buraniga vabast tahtest hooldab.
140 fotopunkt oli väga tuttav, arvasin algul, et see on Pikajärvel aga polnud. Lõpuks tuli meelde üle vaadata oma paari aasta taguse rattamatka fotod ja sealt selgus, et hoopis Krootusel autoremonditöökoja seinal.
Krootusel oli teisigi legende
Kanepisse jõudsime õhtuhämaruses. Nagu suveseikluste kirjutamata traditsioon (vähemalt Metskassidel) ütleb, siis valges surnuaedades ei käi, ainult pimedas või siis vähemalt hämaras, nii ka siinsed surnuaiad said hämaruses läbi kammitud.
Pimedas jõudsime järveäärde kus 22.00 pidi algama valgusfestival.
See oli oli päris lahe ja oleks tahtnud kauemgi seal ringi vaadata.
133 Kuldijüri mänd oli päeva viimane punkt, mitmesajameetrine jalutuskäik pealampide valgel maisipõllu servas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar