Monika liitus küll alles järgmisest hommikust. Kogunemiskoht oli Ääsmäel ja seal saadud joonorienteerumislegendi abil tuli leida fotod ja mõned muud sildid õigetest kohtadest. Sai vigu tehtud aga peale ühe pikema tagasisõitmise hakkas asi sujuma tegime raja puhtaks. 10kond kilomeetrit ühest teest oli värskelt pinnatud, ehk siis tegelikult pindamine alles käis ja killustik oli kinni rullimata. Selle tulemusel lendasin kõik pigised kivid rataste alt kuhu aga soovisid ning tagantjärgi oli ka terve kapotialune neid täis kuigi bussil oli terve esiosa alt kaetud plastikuga. Pigiplekkidest kerel pole mõtet rääkidagi ja see jama toimus ka kiirusel 15km/h sest 30 tundus lausa võimatuna liiklemiseks. Kes mõtles välja killustiku kleepimise korraliku asfalteerimise asemel??Igatahes legendi alusel liikudes jõudsime Rummu järve taha Paekalda puhkekeskusse. Panime üles oma telgi ning valmistusime esimeseks tõsiseks seikluspäevaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar