15.02 TM ettevalmistused

Mõned viimased aastad olen Tartu maratoniks lasnud suusad targematel määrida aga hinnad on läinud nii kõrgeks, et mõistlikum on see raha ise määretesse matta, nii saan sama raha eest palju kauem sõita. Loomulikult on väga suur vahe ka määrimisoskustes minu ja proffide vahel aga minu sõidutasemel see polegi nii oluline. Paar aastat tagasi otsustasin Swix-i kasuks eelkõige seetõttu, et need olid Hawais saadaval. Nüüd olen iga aasta vähemalt ühe juurde ostnud, seekord tõotas temperatuur tulla selline, et LF7 (-2/-8) lisandus minu valikusse. Pidamismääretest läks loosi sama temperatuuriga VR45. Kuna Argol oli pukk siis muutus magamistuba määrderuumiks ja igaüks leidis oma arust sobivama kombinatsiooni kasutades ka teiste tagavarasid. Ilmateated olid viimase nädala jooksul muutunud palju - esialgsest kuni +3 ja vihmasajust sai reaalsuses ju -5 ja päiksepaiste. Seega polnud mingit kindlust määrde osas ka viimasel õhtul, rääkisid kõik targemad ju kliistrist, mis vähemalt minujaoks lausa jabur tundus. Nii ma siis pidamise koostasin 3 kihist VR50 ja samapalju VR45, libisemiseks LF6, LF7. Tagajärg siis selline, et kuni Anduni libises lausa ideaalselt aga sealt edasi, eriti alates Palust läks libisemine aina halvemaks. Ilmselt oli 2 kihti vähe. Pidamine oli aga ideaalilähedane lõpuni, seega oleks ehk ühe kihi pidanud vähem panema rääkimata sellest et Palus oleks tulnud pidamine maha tõmmata mida ma aga ei viitsinud...