TM vol2

Kui stardinumber oli 2760, siis Matul oli minu koht 3744. Andes 3422, laudade juurde trügimist vältisin ja piirdusin geeli ning enda joogiga. Mäletan, et kunagi ammu oli juba Andes mind haamer tabanud, see võis olla siis kui trenn 10 kilomeetriga piirdus. Seekord oli aga seljataga üle 350 ja enesetunne ülihea, ma polnud kunagi varem nii julgelt Tartu maratonile läinud, varem ikka on see olnud üks pikk piin. Andest lahkudes olen ka täiesti üksi metsavahele suundunud, nüüd ei tekkinud sellist momenti tervel rajal. Ühesõnaga 2 TP vahet seljataga ja ei väsimuse märkigi. Libisemine oleks ehk parem võinud olla kuid see on ilmselt mitte määrimise vaid suuskade teema. Enne Kuutset oli rajal muudatus võrreldes eelmiste aastatega, väidetavalt metsatööde tõttu, seal oli ka see koht kus mõni aeg varem koera rünnakut pidin tagasi hoidma suusakeppidega vehkides, nüüd oli see koer muide ilusti rihmaotsas ja koos pererahvaga rajaääres ergutamas. Oleks ta lahti lastud, siis oleksin Kuutsele veel kiiremini jõudnud. Kusjuures tol õhtul oli asi naljast kaugel ja mul oli ikka tõeline hirm. Üks tuttav sai samal päeval Otepääl hulkuvalt koeralt pureda.

Kuutses (koht juba 3280) haarasin juba laualt juua geeli peale ja vist paar hapukurki ka. Kuutsemäe taga oli rada nüüd ilus, mõned nädalad varem toimunud metsatöödest polnud suusarajal märkigi. Peebu (koht 3208) tuli kuidagi eriti kähku ja sealt edasi sisuliselt allamäge Palule. Peebu ja Palu vahel nägin paar nädalat varem ka peaministrit oma kaitsjatega suuskamas. Palul (koht 2539 pole tõsiselt võetav, sest aegu vaadates on näha, et seal puudub paljudel tulemus, ilmselt oli süsteemis mingi kala ning ca 500 enne mind läbinut on puudu) oli pidamine juba kulumas ja sain keskenduda paaristõugetele. Kuna nüüd juba lõpp sisuliselt paistis, siis oli tobe oma joogipudelit tassida ja jõin selle tühjaks ning viskasin minema, geeli sai ka sõõm võetud. Nädal varem Alutagusel 40km paaristõugetega läbinuna hakkasin tempot veel tõstma ning Hellenurmes olin juba 3053. Nüüd ootasin juba viimast 3km sirget et seal veel kohti parandada. 5km enne lõppu sellel suurel "Endise kohvipunkti" tõusul tekkis aga tunne, et mingi väsimus tuleb peale, siiski tempot ma alla ei võtnud sest  nii vähe oli ju jäänud. Ja siis tuli see kohvipunkti tõusuke 3 enne lõppu, see oli lõpp - minu jõuvarude lõpp. Äkitselt hakkasid jalad külmetama ja üle keha käisid külmavärinad, pea käis ringi ning silme ees virvendas. Lühidalt HAAMER või peaks ütlema lausa kuvalda koos alasiga rippus kaelas. Jäin parempoolsele rajale ja lükkasin aeglaste paaristõugetega need viimased 3 ülipikka kilomeetrit kus kõik juba minust mööda läksid. Neid kõiki oli 50 ringis kui vaadata Hellenurme kohta ja lõpptulemuse 3110 numbrit. 2 enne lõppu võtsin isegi sõõmu geeli, juua polnud aga midagi.
Finishis oli üks ainus mõte - JUUA. Esimese asjana nägin sooja õllega vastutulijaid aga kohvilett oli lähemal. Haamri saamise hetkel oli mõte kohvist tekitanud okserefleksi aga nüüd vaatasin kohvi kui elupäästjat, 2 suur topsi koos suure hulga suhkru ja piimaga andis jõuvarusid riiete vahetamiseks ja söögialasse loivamiseks.

Isiklik TM rekord aja osas oli tehtud.