Raske on pikka juttu tagantjärele kirjutada, kuid tegu oli vähemalt Metskasside jaoks ühe toredaima suveseiklusega üldse - polnud probleemseid kaaslasi, kes kellaaja peale koju kotipeale tahavad ega käinud ka üle katuse :-) , lisaks saime osa kõigist päevadest. Piirkond oli siis seekord Peipsi ääres ja kui suur maantee välja jätta, siis mulle täiesti võõras ning avastamisrõõmu jagus täiega. Kõige vingemad elamused kohtade osas olid ehk Kassinurme linnamägi kuhu jõudsime kesköösel ja SM Kirovi aare. See viimane oli muidugi täiega sürr koht. Loomulikult ka lennukimuuseum, sealgi polnud ma varem läinud.Väga kahju oli, et aega jäi pidevalt väheks ja palju huvitavaid kohti jäi käimata. Ega kõigi küsimuste asukohti me ei teadnudki, kuid päeva jooksul tuli suur osa lausa juhuslikult kätte ning mõne vihje sai ka kaubelda kaasseiklejatelt. Üks halenaljakamaid juhuseid oli ehk see Marsi ja Snickersi seiklus (ei tea siiani mida see tähendab..) Nimelt arvasime Ilmatsalus olevat hoopis teise asja - 8212. Kui siis metsikus paduvihmas sinna torni juurde jõudsin, siis oli ikka päris jama kui sõnum vastu tuli, et vastus vale. Lugesin astmed uuesti, ikka vale.. Tagasi autosse ja kuivad riided selga, siis saabus TNS ja teatas, et hoopis teise numbri järel nemad. Õige küsimuse vastuseks sobis astmete arv ilusti aga SMS käskis tornist edasi minna järgmist vastust otsima, see oli ikka nöök küll. Sai veidi oodatud vihma nõrgenemist ja siis uuesti rünnatud. Tulemuseks olin totaalselt väsinud, porine ja 2 komplekti riideid läbi leotatud.
Nujah kirjutades meenub veel teinegi väsitav koht - häbelik kuusk suvaliselt keset metsa. Õhtu oli käes kui sealkandis juhtusime olema ja arvasin, et läheks võtaks selle siis ka ikka ära, teed ju ilusad sirged, kuuse asukoht ka ilusti ringiga kaardil tähistatud mul. Seal hämaras ma ei tulnud selle pealegi, et loeks muud juttu, et läheneda teiseltpoolt :-) Kui ma siis lõpuks lugesin legendi, siis polnud enam kuskil ringi pöörata. Tegelikult oli see tee kuuseni aga üks keskmine AO rajake ja SX4 läbis selle ilma igasuguste probleemideta. Isegi kui äkki pimedas kõige kitsama kohapeal 2hesuunaline liiklus oli, nimelt Ermi oli valinud just selle tee kuuse juurest lahkumiseks. Tegelt kuuse enda leidmine kottpimedas (kuuse)metsas oli omaette ooper, kui poleks olnud mitmeid seiklusloomaradasid, siis ka võimatu ettevõtmine. Metsas muidugi levi puudus ja sõnum sai saadetud hiljem, jälle vale vastus. Alles tükk aega hiljem tuli silme ette sildil olnud tammeleht ja siis ka tekkis kahtlus, et ehk olid selle all ka LK tähed nagu sarnasel märgil minu kuuriuksel. Kuuse all ei teinud ma neid tähti nägemagi.
Veel meenus üks koht. Nõiakivi ja pärn selle "lähedal" (paluks läheduse definitsiooni) Jälle pimedus kui sinna saabusime koos Mullivaniga, kivi otsimine tulemuseta, erinevatel kaartidel erinevas kohas. Sai siis teeääres tallu mindud küsima - jah kivi seal olemas ning minge sinna ja sinna. Kas oli see juhataja pahatahtlik või lihtsalt idioot, kuid oma kodust 100m kaugusel asuvat kivi saatis ta meid otsima teises suunas palju kaugemalt... Siiski lõpuks kivi leitud asusime Kaidoga pärnajahile. Mõned sajad meetrid metsaäärt, pimedus, vihm, mitu kõnet rajameistrile, segased juhendid, mitu tundi. Lõpuks Kaido loobus. Kuna oli saabunud veel üks seltskond, siis nendega koos otsustasime forsseerida seda puud hoopis teisest suunast ja sõitsime autodega teid pidi metsa taha. Seal avastasime laia loomaraja, mis otse üle viljapõllu läks. Ei saa just viisakaks lugeda sellist punktile lähenemist aga sel hetkel oli pahandus juba tehtud ning meiegi läksime sissetallatud radapidi lõpuks pärnani.
Pilte näeb siin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar