Rekordiline polnud seekordne maraton mitte ainult osavõtjate rohkuse, vaid ka lumeolude poolest. Metsaalused, mis tavaliselt on suht kasinalt lumega kaetud, olid seekord täielikult lumeall ja klassikajälg veatu. Ilmselt viimase 10a parima rajaga maraton, vähemalt minu kogemusele toetudes.
Kuna TM läks kinnimääritud suuskade tõttu nati aiataha, siis selleks korraks tuli probleemile lahendus leida ja see õnnestuski. Siinkohal tänud Taivo Tigasele, kes spetsriistu kasutades määras õieti pidamisala(mis oligi eelneva kinnimäärimise põhjus)ja selle tulemusel määris mu suusad ideaalilähedaselt!
Kohe alguses oli selge, et libisemine on parem kui paljudel ja pidamine ei jää kah alla, seega sõltus kõik minust. Oleks isegi rekord tulnud, kuid peale TMi põetud haigus andis tunda ja peale 10km läbimist oli edasine kannatimine, kiirust polnud enam liikmetes järgi. Haamrist oli asi kaugel kuid pidin paljud mööda laskma. Igatahes jäin sõiduga siiski väga rahule ja see oli väärt lõpp sellele talvele. Suuski ma muidugi nurka veel ei viska, kuid võistlusi pole rohkem.
Üks vahejuhtum vääriks veel mainimist - esimesel suuremal laskumisel kui parema jalaga sahka pidurdasin, sõitis keegi selle jala alt ära ja ma sadasin hoopealt selili maha ja põrutasin pea ära. Algul polnud midagi tunda aga siis hakkas pea valutama, mis kestis umbes 5km ning seejärel unustasin selle. Hullemaks läks asi järgmine päev kui kael ja pea juba mõlemad valutasid ja terve järgmine nädal mööduski valuvaigistite mõju all :-(
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar