Peaks mainima, et tegu oli viimaste aastate raskeima maratoniga minu jaoks. Aga hakkame algusest:
Laupäeva õhtul läksin Tehvandile pidamismääret katsetama, ilm oli väga soe ja lumi vesine, Swixi tahke määrdega polnud lootustki mingit pidamist saavutada. Väga hästi libises isegi see pidamismääre...
Pühapäev - müügiletis populaarseim kaup: Rodo kliister 0C +3C, palun seda mullegi. Panin seda korra alla, teise veel ja tekkiski mingi pidamine. Laupäevaga võrreldes oli niipalju muutunud, et hommikul oli maha sadanud korralik kiht värsket lund ja see oli SUUR muutus. Esimesed 10km toimus liikumine tihedas grupis ja pidamine oli selleks piisav, Kurgjärvel sai seda ka korra juurde pandud. Klassikajälg, vähemalt üks (parempoolne) oli jäisem ja seal puudus igasugune pidamine, samas libisemine oli ka väga sant. Aga kui astusid rajast välja või üritasid valida test rada, siis pidurdas värske lumi sellise hooga, et tundsid end kui "meikäläinen" äratõukel nelja hüppemäe turneel peale eelmise õhtu raju joomingut ;-) Klassikajälg kui selline oli ka osaliselt deliiriumis tekkiva ettekujutuse vili, mille tulemusel keha otseliikumisel jalad liikusid kõigis muudes suundades ja seda korraga. Keedetud makaronide efekt tuule käes.. Edasine 20km oli aeglane piinarikas suremine nõrgal gaasileegil. Selles, et ma päris ära ei surnud, tuleb tänada Maximi tsitrusepommi, mis oma ülesande täitis kogu raha eest. Kui siis üks kaaskannataja ütles, et "sein" on veel ees, siis see oli kõige väiksem, mille üle muretsesin, sile maa oli minu piin. Sein, e. tõus umbes 3km enne finishit ei häirinud mind üldse, ka muud tõusud sai võetud lausa joostes, sest see oli kõige optimaalsem edasiliikumise viis pehmes lumes kus kliister pidas kui naelutatult. Üks näide jooksmisest on siin. Lõpptulemus aga polnudki kõige hullem, küll 26' kaotust eelmisel aastal sõidetud rekordile, kuid paremuselt 3. tulemus 7st korrast mis Haanjas käinud olen. Lõpp hea, kõik hea :-) Tulemused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar