08.08 Soome - Turu saarestik 5. päev

päeva esimene plaan oli Aurinkokuru matkarada Naantali lähedal. Kui mitu eelmist matkarada olid suletud, siis see oli üsna korralikult kärbitud sest mets oli maha võetud ja sinna hakatud elurajooni arendama

asfalt oli juba maas

ja kaablidki valmis tulevaste elamute asupaikades

kasutasin telefonis olevat radade kaarti ja üritasin siiski algset marsruuti läbida, sest ehitustegevust ei toimunud ja kedagi ma ei seganud. Nii jõudsin ka suletud rajalõigul oleva ainukese suurema puhkekohani kus raja kaart.

keset metsa oli rada blokeeritud sellise tõkkepuuga, et teiseltpoolt ei lähenetaks

raja tähistus oli selline

aga kahjuks igalpool seda polnud. Hommik oli sombune ja ühel hetkel tuli peale korralik padukas, lootsin aga kohe jõuda järgmisse kaardil märgitud puhkekohta. See aga oli suletud, peldikutel tabalukud ees, varjualune laudadega kinni löödud, kuhugi polnud vihmaeest pugeda...

lisaks oli seal ka tähistus kadunud ja seiklesin eri radadel ringi enne kui õige tagasitee leidsin. Vägisi jääb mulje, et Soomes on hakatud matkaradadest loobuma lausa süstemaatiliselt.

Naantalis leidsin tasuta parkimisplatsi ning ronisin kõrgemale künkale kus pidi ka mingi torn olema, see osutus aga ilmasõjaaegseks punkriks kust lennukeid oli jälgitud

vaated Naantalile

seda söögikohta Red Lobster julgen soovitada, nädalavahetusel 12,50€ eest võid süüa ja juu palju jaksad. Toidud küll idamaised kuid üldse mitte liiga vürtsised. 

reisi viimane ööbimine jäi juba Helsingi lähedusse Tampaja järve randa. Seal suur parkla ja palju vaba ruumi. Ka rand oli ilus puhas ja vesi soe.

küll aga polnud sellega veel läbi seiklused, kui kõik ujujad olid lahkunud, saabus üks vana Opel purjus (või narkouimas) kohalike noortega ja läks korralikuks läbuks. Lõuati kõva häälega, lõhuti kõike mis ette jäi, näiteks kõik rannas olnud laste mänguasjad peksti puruks, samuti sõideti vetelpääste paadiga ja üritati isegi seda lõhkuda... Laamendamine sai punkti kiiremate tiirudega parklas mille käigus lausa demonstartiivselt visati minu auto suunas õllepurk.. Oli kindel oht, et nad isegi tahavad rammida kuid õnneks lahkuti. Kirjutasin hiljem sellest isegi sealsesse valda mis haldab seda ujumiskohta kuid ei saanud mingit vastust.

Aga reisi kokkuvõtteks ütlen, et autoga on ikka kõige õigem see Turu saarestiku tiir, rattaga pole seal midagi teha kui just lihtsalt ei taha trenni teha. Teed on kitsad, tuul tugev, vihma ka sajab... Minuarust rattaga sõitjad jäävad ilma kõigist vaatamisväärsustest, sest need asuvad peateest eemal ja keegi ei jõua rattaga sinna vändata, vaatetornid, matkarajad. Omaette teema on see, et suur osa radu on suletud või maha jäetud ja kaardilt kadumas..