Seekord teistmoodi. Nädal enne oli maa must, siis tuli lund aga mitte raja tegemiseks piisavalt, seega otsustati ka Tartu Maraton Alutagusele viia. Et rahvast hajutada oli poole maa start hoopis laupäeva hommikul. Et mitte 2 nädalat järjest Alutagusele sõita oma autoga, otsustasin seekord maratonibussi kasuks, 6€ sinna ja 6€ tagasi. Buss pidi Otepäält väljuma 6.00 ning soovitati varem kohal olla, et suusad bussi panna jne. Mida ega ei olnud kell 6 see oli buss, küll ilmus kohale bussijuhi naine ja vabandas, et seoses bussijuhi tööajaga ei tohi ta enne kella kuut bussi käivitada ja ta tuleb hiljem. Tuligi 15min hiljem, korjasime ka Tartust veel inimesi peale ning siis teele. Mitmed kaasreisijad olid välismaalased, Otepäält näiteks üks 70a vana Hollandlanna kes reisib mööda maailma maratone. Bussis aga istusid minu ees ja taga Ameeriklased. Peipsi äärest mööda sõites arutlesid nad omavahel, et mis veekogu see on, kas mingi järv või hoopis Balti meri (Läänemeri)...
Suusad olin määrinud lühema pidamisalaga kui nädal varem kuid nppd sadas hommikul ja ka sõidu ajal värsket lund, vahepeal nii tihedalt, et nähtavus oli vähem kui paarkümmend meetrit. See aga tähendas, et suusad ei libisenud üleüldse, ka mäest alla tuli hoogu lükata, nii olingi 8min aeglasem kui Alutaguse maratoni ajal.
Üks pilt Sportfotos
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar