23.02 Põgenemine mägedest

 Suusavarustus selga ja kogu oma varandusega hommikul gondlijaama. Ametlikult gondleid tööle ei pandud aga mitteametlikult aeti garaažist 3 gondlit välja ja kolisime oma kohvritega neisse sisse. 

Nende gondlitega jõudsime Pirni baari juurde, sealt edasi oli tugev tuisk ja järgmised gondlid olid kõik varjuall. 

Meile tuli järgi 2 mootorsaani millest ühel oli ka kelk taga. Kelgule pakkisime oma kohvrid ja suusad ning 2 tiiruga oli kogu kola mäeotsas. Inimesi mahtus juhi taha istuma ainult 1, seega nad käisid vähemalt 5x edasitagasi, et me 10kesi saaks üles viidud. Mäest üles sõites kohtasime tuisus ka üht hääletajat kes võeti meie saani pakikale, see aga ajas raskuskeskme nii taha, et järsematel tõusudel tekkis reaalne oht üle pea tagasi kukkuda. Kõik läks õnneks ja jõudsime siiski tippu. 

Seegi ülemine mäeosa oli suletud ja gondlid liikusid ainult meie jaoks. 

Kord näed midagi ja siis jälle mitte, vahepeal gondel ka seisis sest tuulepuhangud olid liiga tugevad.

Poole mäe peal asuvasse jaama jõudes hakkasime kohe kohvreid/suuski 100m kaugusele allapoole liikuva gondli jaama tassima. Ülevalt tulnud gondlid pandi aga vahepeal seisma sest tuul oli muutunud liiga tugevaks. Nüüd tekkis veidi vaba aega ja saime Johaniga teha ühe sõidu suuskadega. Kahjuks oli tõstuki järjekord pikk ja ootasime seal 25min, lisaks 15min ülessõit. Ülesjõudes kolisime kohe kohvritega gondlitesse sest vahepeal oli ka puuduv osa meist saanidega mäetipust alla toodud. 

Sellega polnud aga raskused veel läbi, nüüd tuli kogu oma kolaga veel tükk maad bussini läbida.

Bussis tekitati kohe wifi ka neile kellel netti  polnud ja hakkasime uusi pileteid ostma. Pool seltskonda ostis rongipiletid Kutaisi kuhu õhtuks uus sats pidi saabuma ja siis koos edasi Svaneetiasse minnakse. Me ülejäänud otsisime omale õhtuks Tbilisi hotelli ja ostsime tagasisõiduks LOT-i piletid läbi Varssavi koju.