24.09 Tartu rattamaraton

20. Tartu rattamaraton oli üks raskematest. Vaadates 89km distantsil toimunuid, sain halvemuselt 3. aja 2010 ja 2012 järel. Vihmaperioodile järgnenud 3 päiksepaistelist päeva olid ära kuivatanud ainult kruusateed. Samas otseselt võrrelda ei saa ühegi aastaga, sest rada oli palju muutunud ka eelmise aastaga võrreldes. Näiteks kohe alguses oli välja jäetud Ansomäe tõus ja laskumine ning Ansomäe lasketiiru juurest pöörasime paremale lasketiiru asfalttee kaudu Valga maanteele. Eelmise õhtu proovisõidul olin just seda kohta peljanud, et siin peab kaua passima jalgupidi vees. Väike muudatus oli Raudsepa kandis, seal kus vanasti mööda kruusateed kulgenud TM rada kaarega ümber metsa tehti peale seda kui hullunud maaomanik ühe xdreami ajal autost võistlejaid tulistas. Seekord polnud peale põlluserva tõus mitte otse mäest üles, vaid diagonaalis paremale ning sealt laskumiseni ka veidi endise raja kõrvalt. Kusjuures paljud võtsid tõusu ikka otse ja näha oli, et otse sai rattaga üles, kuid minu nähes diagonaalil keegi rattaseljas üles ei saanud. Kuna järgmise laskumise kõrval vasakul oli tohutult metsa maha võetud, siis oli see kant ikka väga palju muutunud. Kõige suurem muudatus raja oli aga Meegaste ja Astuvere vahel ning sellest pole klubi TM mitte iitsatanudki, nimelt pöörasime seekord vasakule metsa oluliselt varem ning arvestades ilmaolusid algas seega ka porine osa varem ja oli pikem, kuigi läbitud maa isegi lühenes. Rohkem muudatusi raja polnud. Kaardil on näha 2 viiase aasta träkid ja nende erinevus korraldajate joonistatud trassist.

Õhtul enne maratoni vahetasin piduriklotse ja reguleerisin käike, proovisõidul aga kukkusin Apteekri metsas Sulaoja sillal mis oli libe nagu kiilasjää. Mingit kasu polnud sellestki, et läksin sinna peale aeglaselt ja ettevaatlikult. Jalg jäi esimese hammaka taha ja oli veidi katki. Õnneks see maratoni ajal siiksi tunda ei andnud. Ilm oli hommikul külm, stardiajal ca 14C, kuid päike kõrvetas tugevalt ning riietuse valik keeruline. Oleks ehk lühikeste varukatega pidanud minema, kuid õhukeste pikkade varukatega polnud ka hullu. Start möödus üle ootuste rahulikult ja sama rahu püsis kogu maratoni ajal, ei mingit rabelemist ega ohtlike olukordade tekitamist seekord, isegi Poslovitsa laskumist võtsid kõik mõistlikult, kuigi kiirus oli minul seal 61. Peale Hobusemäge tuli esimene porine lõik ja seal oli keegi sukeldunud otse mülkasse, kui kõik möödusid sellest kahelt poolt siis üks õnnetu otsis meeleheitlikult sealt lombist midagi.. Järgnev põlluäärne tõus on alati porine olnud märjematel ilmadel, sest allikavesi voolas otse teel aga nüüd oli seal maaparandust tehtud ja põllu ja tee vahel oli kraav, seega tee täisesti kuiv. Matule jõudsin 3min aeglasemalt kui eelmine aasta. Üle Harimäe Adnde TP-sse sain 6sek kiiremini, see on veidi üllatav. Esimesel Harimäe laskumisel möödus üks madallendur minust paremalt ja ei võtnud all kurvi välja ning tegi väikse tiiru tee keskel kolmnurgal oleval künkal, jäi püsti ja keeras mulle ette, õnneks olin ettenägelik ja pidurid toimisid. Andelt Pukka läks juba 2min aeglasemalt, oma osa mängis siin üks asfalttee äärne mülgas kus tuli ratas õlale võtta ja läbi võsa mööda rassida kui ei tahtnud just kahvlini mutta vajuda. Sellele järgnes koolmekoht ojas mis oli veerohke nagu kevadel, seal oli parim valik läbi sõita, sest põhi oli kõva ja jalad jäid peaaegu kuivaks, osa sumas aga jalgsi läbi. Mõned "targemad" aga vältisid seda rajaosa üldse ning tegid mitmesajmeetrise sõidu otse mööda asfalti hoolimata ühe naispolitseiniku kellamisest. Kui need sohitegijad maha oleks võetud, siis oleksin ikka mitukümmend kohta parema tulemusega. Puka ja Astuvere vahel oli siis suurem rajamuudatus ja selle pori ning pehmuse tõttu ajavahe eelmise aastaga 8min. Porisel rajal oli liikumine raskem, päris kinni ei jäänud aga jõudu kulus palju rohkem, tulemuseks krambihoiatused reielihastes. Astuveres täitsin pudeli ning ajasin juttu laua taga olnud "rattaRaimoga". Pori aga jätkus, ning kiirus püsis madal. Palule jõudsin juba 11min aeglasemalt. Enne Palut juhtus ka see, et 13.00 startinud lühike maa sai mind kätte ja nüüd algas põrgu. Enamus teedel sai olla kõrvuti 2 ratturit aga kui vasak on möödumisrada lühikes maa härjavasikatele kelle kiirus on pea 3x suurem, siis pole mingit võimalust mööduda enda ees olevast aeglasemast pikamaa sõitjast. Palul sai pudel uuesti täidetud ning metsas läks aina kitsamaks lühikese maa sõitjate lisandudes. Hellenurme jõudsin seega lausa 16min aeglasemalt, eks krambid andsid ka tunda. Hellenurmest Elvasse jõudsin mingi imega hoopis 70sek kiiremini eelmisest aastast, seda ma seletada ei oska. Kasu sellest aga polnud, sest kui eelmine aasta parandasin selle etapiga oma kohta 57 koha võrra, siis seekord kaotasin 21 kohta. Täielik müstika. RC koola punktis võtsin ka pakutud joogi ja hetk hiljem võis linnulaulu asemel kuulda metsa kajamas kaht valjut RC Crooksu :-) Lõpptulemus siis 2029. koht ajaga 4:44:05 mis oli ca 36min aeglaem eelmisest aastast. Vanuseklassi koht 409 oli aga 25 kohta parem tulemus.
TULEMUSED  PILT  TEEKOND