o5.o3.2011 Haanja maraton

Haanja nagu kodurada juba ja polnud mingit põhjust sinna mitte minna. Seekord ühinesid minuga ka Johan ja Anu. Johaniga olime ka varem koos Haanjas käinud ja seega oli juba traditsiooniks saanud ka maratonile järgnev - saun minu eelmises töökohas ja teejoomine Johani vanaema juures.
Aga maraton tõotas tulla keeruline eriti suuskade pidamise osas, temperatuur nullilähedane. Suusad määris mulle küll Wordloppeti karastusega Erki kuid seda päev varem ja kuidas kohapeal lood on, seda ei saanud ette teada. Stardis selguski, et pidamist pole ollagi ja käiku läks mõned aastad varem samas maratoni stardis ostetud 0-+3 kliister. Kiire test ja tundus, et pidamine tekkiski.
Järjekordselt oli stardis rekordarv suuskureid ning teades Haanja radu tõotas see pikka ootamist esimestel kilomeetritel. Tegelikult saigi vabamalt sõita alles peale Kurgjärve TPd. Johan oli vahepeal minust möödunud aga TPs sain talle järele ja päris pikalt sõitsime lähestikku, kord mina, kord tema ees.

Libisemine tundus mul parem olema, pidamine oli mõlemal piiripeal aga kliistrit juurde ma siiski ei pannud. Öine lumesadu oli raja muutnud pehmeks ja osalt oli lagedatel ka rada päris täis tuisanud, samas metsavahel leidus ka tarmmiteed. Igas punktis tegin põgusa peatuse geeli ja joogi manustamiseks, lisaks kurk ja banaan. Proovisin ka leiba ja see oli ülimaitsev, hiljem selgus, et kohalik toodang. Üle poole maa oli juba läbi aga enesetunne ikka hea ja mingist väsimusest polnud märkigi, sellist asja polnud mul veel ette tulnud, et ei tekiks maratoni jooksul ühetgi mõõna aga seekord nii oli. Viimane ehk Vaskna TP oli 7km enne lõppu, siis olin kindel, et kui haamrit pole leidnud, siis seda ka mulle seekord pole ette nähtud ja tõstsin tempot, sedaenam, et Johan oli kusagil seljataga aga eitea kui kaugel :-) Mõrvar möödus kergelt,


(Pildid lehelt http://gallery.me.com/rixratas#gallery)
raskeim oli ehk möödumine tõusul neist kes haamrit üritasid sealt üles lohistada. Tõusul sain mööda 3st ja tipus veel 2st, edasi hakkasin korjama juba hulgi skalpe, viimasel 3mel kilomeetril tõusin oma paarkümmend kohta.
Kuna rada oli pikem kui varasemalt, siis rekordit ei tulnud ja aegki oli 10min nõrgem kui eelmine aasta, kuid koht pea 100 võrra parem.
Johan jõudis veidi hiljem, olla haamri üles korjanud poolel maal.
Muide ka päike ilmus lõpuks nähtavale ja siis oli ehtne Haanja ilm juba. Kokkuvõtteks, super maraton, nagu Haanja ikka. Tulemused