21.04 Läti

Seoses nädalavahetuse veetmisega Mõisakülas tekkis idee käia ka teisel pool piiri Lätis. Autoga polnud ma seal unagi käinud ja üldse oli viimasest Lätis (tegelikult ainult Riias) käigust möödas ikka mitu aastat. Piiriületamisel taheti ainult ID kaarti ja auto tehnilist passi, seega probleeme üle saamisega polnud. Läti poolel on aga teed päris jubedas seisus. Alguses kruusatee mille seisukord sarnanes meie kruusateede olukorrale kevadise teedelagunemise aegu ja edasi väga künklik ja lapitud asfalt. Kogu ümbrus tundus väga vaene, peamiselt vene autod ja taludes mitte ainsatki lääne päritoluga traktorit. Lisaks jäi silma tohutu veetornide rohkus nii asulates kui ka pea iga talu juures. Oma kurepesa oli aga iga talu juures.
Meie eesmärk oli aga veidi ringi vaadata sealsete endiste raudteede ümbruses. Järgneval pildil on üks lõik vanast kitsarööpmelise raudtee tammist. Raudtee ise hävitati põgenevate natside poolt 1944 ja kommunistid ei viitsinud seda enam taastada. Tamm aga on osaliselt säilinud küll metsarajana, küll väiksema autoteena. Leidsime ka mõned vanad jaamakohad us isegi mõni ehitis, näiteks kelder oli säilinud. Ühe kolhoosiaegse laohoone lükanduste siinidena oli aga kasutatud kitsarööpmelise raudtee relsse. Raimo kui selle ala proff märkas seda detaili juba eemalt :-)
Pilk sai peale heidetud ka eelmise aasta augustis üles võetud raudteele mida mööda läbi Mõisaküla Eestist Lätti sai veel eelmise sajandi lõpus sõita. Relsid olid küll minema viidud aga liiprid maha jäetud ja liiprites püsti olevate naelte tõttu jäi autoga seal sõitmata.