23.6.06

17. juuni AO Kivijaht 2006

Kivijaht ehk neljapäeva hommikust laupäeva hilisõhtuni magamata.
Alustama peaks sellest, et see oli mul 3. kord võistlust korraldada ja arvasin, et tean juba kõiki raskusi aga.. Neljapäeva hommikul kuulsin raadiost, et laupäeval Otepääl ka Saaremaa velotuur ja see oli mulle üllatus (mitte esimest korda, aga seekord puudutas see mind otseselt). Helistasin kohe politseisse ja uurisin, et ega velotuuri ja minu marsruut ei kattu - loomulikult kattus, aeg kah ja nagu sellest oleks vähe - toimub samal ajal ka veel rahvusvaheline sõjaväelaste triatlon. Miks mulle ja teistele üritustele oli samadele teedele samal ajal kooskõlastus antud jäi saladuseks, vastu kuulsin ainult mingit kobinat teemal, et ei teatud ette.. Vallas valitses veel hullem segadus (mida tahtagi, kui vallavanemaks sai just politseinik kes purjuspäi auto üle katuse keeras). Seega tuli hakata ise teiste ürituste korraldajatega kontakteeruma ja tulemus - teed mida pidi läks minul joonorienteerumise trass on kinni triatloni pärast ning velotuur ja tsiklite kokkutuleku paraad pidid lisaks minule oma trassi muutma. Seega oli mul aega 2 ööd ja 1 päev teha uus trass ja ka kaardid. Kuna mul autol hetkel veel rattaspidomeetrit peal polnud, tuli öösel uued teed rattaga läbi sõita ja ära mõõta ning langeda ühe koerte rünnaku ohvriks (hambad tabasid saapa kanda, seega mina terve). Sai kujundatud uued kaardid 2 A4 lehte ühe ekipaazi kohta (kokku 30 komplekti) ja hakatud sinna trassi joonistama. Ööl vastu reedet sai magatud 2 tundi, päeval aga tuli tööl olla. Reede õhtul jätkus kaartide joonistamine ja ka töö paberitega - kontroll-lehed, registreerimisavaldused. 4.30 sai enamvähem valmis, seega magama. 6.00 üles, kraam autole ja metsa punkte panema, kokku 63 punkti millest 37 oli minu panna. 12.00 pidi olema esimese auto start, mina jõudsin metsast välja 10.45, seega läks kõigi ettevalmistustega väga kiireks.
Järgmine paanikahetk oli aga siis kui oma 5 ekipaazi juba rajal oli - kohtunik kelle käes SI jaamad (ajamõõduseadmed), oli tsiklite mäkketõusu üritusest tekkinud ummiku tõttu segadusse sattunud ja ...ära eksinud... Oli oht, et see võistlus läheb täielikult aiataha, kuid 3 min enne esimese võistleja jõudmist AKP-sse (ajakontrollipunkt), leidis kohtunik õige oha ja sai SI jaamad paika.
Kui rahvas finishisse jõudma hakkas anti teada, et vähemalt üht KP tähist ei olnud seal kus olema pidi, lisaks paljud ei leidnud veel 2 tähist. Aga see üks jäi leidmata kõigil. Kui siis peale võistlust üks sõber osade tähiste mahavõtmise oma peale võttis, sai ta selle tähise kätte täpselt sealt kus see olema pidi, järelikult keegi kuri käsi oli selle võistluse ajal minama viinud ja pärast tagasi toonud. Kõike juhtub, igatahes ei läinud ühtegi tähist sel aastal kaduma.
Kui keegi tahab peale sellist kogemust kus 66h jooksul ainult 3,5h magada on saanud veel miskit korraldada, siis diagnoos on ...

Tulemused ja mõned pildid. Ühe põhjanaabri memuaarid piltidega.

Seda ei maksa vist mainidagi, et eelpool kirjeldatud üritustele lisaks kattus minu võistlus veel RMK rattamatkaga aga selle toimumisest oli mul varakult info olemas ja omavahel trass kooskõlastatud. Politseipäev Otepääl aga õnneks mind ei puudutanud üldse.

Kommentaare ei ole: