Tartu autoorienteerumine

5 linna karika 2. etapp Tartus läks meil suht aiataha. Liane enesetunne pimedas toimunud võistlusel polnud kõige parem ja nii kulus aega ning jäi esialgu ka 2 punkti tähelepanuta. Lõpuks läks ta ise rooli kuna nii oli rohkem lootust, et merehaigus peale ei tule aga siis jäi meil üks KP lausa leidmata. Tagantjärgi tarkusena oli see jälle olukord kus me ei suutnud mõelda "outside the box", ehk kui legendis oli kirjas "elektripost", siis pikaliolevad postid jäid lihtsalt märkamata. Tulemuseks 9. koht 21 hulgas.

Kõigi võistlejate träkid võistluskaardil TULEMUSED

16.11 AO Nõiakaev 2013

Raul ja Tõnu olid valmistanud veidi teistsuguse valikvõistluse kui tavaliselt, nimelt polnud kaardid kõik kõrvuti ja olid ka erinevad. Lisaks sellele ei saanud kõiki kaarte korraga vaid 2 kaarti sai tund hiljem. Paaris ja paaritu numbriga võistkonnad said lisaks esimesele kaardile erinavad 2 kaarti algul, seega tekkis hajutus. Piirkond osutus siiski liiga suureks ja meil Johaniga jäi 2 kaarti iäiesti käimata. Algul ei läinud meil üldse hästi ning üks punkt jäi üldse leidmata kuigi kulutasime paju aega. Hiljem selgus, et see oligi vales kohas, lisaks oli ka kaart vigane. Sellest hoolimata oli tulemus päris hea.

TULEMUSED

02.11 Elva autoorienteerumine

Seiklusministeeriumi 5 linna karikas AO-s. Elva oli esimene etapp. Enne starti polnud eriti midagi teada mis ees ootab aga eelinfo paljastas, et laiali on 41 punkti mille tähiseks 10x10cm valged tahvlid punase valgustpeegeldava tähega. Need tahvlid rippusid enamasti nööriotsas kusagil. Kõigi punktide kohta oli legend täpsema asukoha kohta, et oleks lihtsam leida 2xA4 suuruselt kaardilt mille mõõtkava jäi saladuseks. Aega oli 4 tundi ja arvestades väidetavat 70-90km läbisõitu, oli see teoreetiliselt ka rattaga läbitav, vähemalt nii arvas Henn kes oli esimest korda autoorienteerumisel kaarti lugemas. Igatahes otsustas ta esimese punkti jalgsi võtta ja pidime kohtuma jaamahoone juures kus oli järgmine lähim punkt. Edasi suundusime kagusse, et teha päripäeva ring. Punkt 57 mis pidi legendi järgi olema puutokk, oli aga kadunud, või vähemalt me ei leidnud seda. Siis jäi üks auto seisma ja väljatulnud tüüp tundis huvi mida otsime, siis saime teada, et see tokk olla olnud eramaal ja enam seda seal pole. Tema ülejäänud jutt oli piisavalt sega, seega ei saanudki aru kas tema oli selle kõrvaldamise taga või mitte. Peale TM üritustest tuttava lasketiiru värava läbimist oli valida kas minna 23 punkti või läheneda teiseltpoolt raudteed, nimelt ei teadnud ka Liane kas seal on võimalik üle raudtee saada autoga. Hiljem selgus, et alt oleks küll läbi saanud.. Enamvähem siis sai ka viga tehtud ja 4 punkt jäi Hennul märkamata, seega pidime seda tulema hiljem võtma, aega tundus olevat piisavalt ja vahemaad väiksed, seega poleks nagu probleemi. Napilt oleksime vahele jätnud ka paremal ülanurgas 29 punkti mis orienteerumisele mitte kohaselt oli täiesti kaardi nurgas ning number raskestimärgatavale taustale trükitud. Lisaks oli tee sinna väljaspool kaarti. 56 punktis oli üks auto tuledega meie suunas ning arvasime, et ka otsivad. Hetk hiljem läksid tuled värviliseks ja sooviti näha meie, st. minu dokumente ja mõõdeti ka kas minu joodud spordijook ka midagi ebasportlikku sisaldab - ei sisaldanud. Sooviti head teed aga siiski oli juba piisavalt kulla (tegelikult klaasi) hinnaga minuteid kulunud. Nii selguski, et võidust oli meil puudu jäänud 1min 13sek. Võitja sai autole uue esiklaasi, 2. koht rehvivahetuse, mis me 3. koha auhinnaks saame, seda veel ei teagi.. :-) Aega kulus kaardi puhtaks tegemisele 2h 16min 30sek. Enamus võistlejaid samaga hakkama aga veidi pikema aja jooksul. Eks meie trumbiks oli kohalikud kaardilugejad ja töötuled katusel mis aitasid kiiresti punkte tabada. Lõpuks olin suutnud ka autosse arvutilaua teha ning seegi hoidis väärtuslikku aega kokku.

26.10 AO Hauka 2013

Mati oli seekord valmistanud ette päevase valiku Antsla ümbruses. Mina piirdusin ainult roolimisega ja Johan pidi enda peale võtma kogu jooksmise. Arvestades (padu)vihmast ilma polnud autost väljumine üldse meeldiv tegevus. Mati muidugi oli mõned punktid nii ära peitnud, et kulus kuni 15min leidmiseks. Traditsiooniliselt oli mõni punkt ka oma õigest kohast kaugel, seekord rekord lausa 300m. Selle punkti juures õnnestus mul tagurdada lausa kraavi, kuid 4vedu päästis siiski välja. Halvemini läks ühel subarul mis hiljem sama augu üles oli leidnud - neil kulus 10min väljakaevamiseks ja läksid kontrollajast üle. Võistluskaardil oli üks tee koos raudteeületusega puudu ja seetõttu tegime veidi mõtetu ringi kuid kokkuvõttes 5. koht pole üldse paha.

12.10 BikeX Kuusalus

Seekord läks JIT-Teamil suht kehvasti kohamõttes. Kohta mitte arvestades aga läks hästi, jõudsime aega ning midagi halba ei juhtunud. Alguses sai massiga kaasa minnes tehtud kohe viga ja õigest teeotsast mööda pandud, siiski eriti aega see ei võtnud. Peale seda tegin veel 2 vale otsust kuid need olid väiksemad. Kaart oli A3 ja 1:30 000 mõõtkavas. Kaardi kaugemasse ossa jäi veehoidla mille taga tundus punkte tihedamalt olevat. Nii tegimegi plaani mõningaid kaugemaid vahele jättes liikuda päripäeva ja peale põiget joogipunkti käia veehoidla taga ära. Esimesed 2h läksid plaanipäraselt kuid 3.h sai kuidagi kiiresti läbi ja me olime alles veehoidla taga. Siis ei jäänud muud üle kui loobuda ka teepeale jäävatest ja kiirustada finishi suunas. Pingutus tasus ära ja jõudsimegi 5min enne kella kukkumist, selle ajaga olime saanud 30st ainult 14 punkti.

28.09 Tartu Motoshow

Pildid ehk see mis mulle silma jäi. See pole kindlasti mingi objektiivne ülevaade asjast, näiteks on lootusetu leida uue Golfi pilte..

28.09 Suzuki SX4 S-Cross

Üle pika aja üks uus Suzuki Eestis. Ega peale 2007a esitletud uuemat 3ukselist Grand Vitarat polegi ühtegi uudist olnud sest Swift, Alto jne. mulle huvi ei paku. Kuigi samal ajal toimus Tartu Motoshow, polnud Topauto seal esindatud ja tegi oma esindustes perepäeva kus sai siis uustulnukat katsetada. Oma silmaga nhes oli ta veidi kenam kui piltidel tundus ja eriti soliidne oli sisemus. Armatuurlaud nägi kaasaegsem välja ja nahkkattega rool sobis kätte hästi. Roolil leidus ka rohkem nuppe, raadiole lisaks sai sealt sättida kiirushoidikut ja bluetooth käedvaba telefoniühendust. Nüüd on roolil ka lisaks kõrgusele võimalik sügavust seadistada, seda samuti varem polnud. Süütevõti puudub, on pult (mille sees küll tagavaraks ka võti, kuid luku asukohta müügimees isegi ei teadnud veel :-) mis võib olla vabalt taskus ja auto juurde jõudes vajutad ukselingil olevat kummist nuppu mis esimesel korral avab juhiukse, teisel korral kõik ülejäänud. Ka käivitamiseks piisab nupuvajutusest, esimene kord süüde, teine vajutus käivitus. Mootor on mudelipoolest isegi sama kui eelmine, kuid elektroonikat on muudetud ja kilowatte ka juures - 88, 79 asemel. Tõstetud on ka surveastet. Tegelikult praeguster uuematel SX4jadel on ka juba sama mootor. Kütusekulu numbrid on muutunud aga päris palju, uuel keskmine 4,6 vana 7,1 vastu. Kui nüüd arvestada et reaalsuses see number on ca liiter suurem, siis ikka jääb kulunumber väga soodsaks. Vana SX4 võtab keskmiselt 8 ringis. Kindlasti on see uue kütusekulu arvestatud nende nigela mustriga säästusõidurehvidega mis tehasest all. Salong on ka vaiksem, mootori hääl on päris summutatud ja nupust käivitades oli harjumatu tunnetada kas läks käima või mitte. Nelikvedu on ka uus, AllGrip nimeline, kui vanal oli 3 valikut (esivedu, automaatne 4 ja lukustatud 4), siis nüüd on valikuid 4: Auto - vaikimisi esivedu aga ise otsustab kui vaja ka tagasild taha lülitada; Sport - rohkem veojõudu suunatakse tagasillale ning üleüldse reageerib mootor gaasipedaalile kiiremini ja jõulisemalt (seda oli proovisõidul hästi tunda kui ühtlasel sõidul reziimi vahetasid, siis Sport puhul kiirus tõusis kuigi jalga pedaalil ei liigutanud); Snow - libedateks oludeks nagu talvel või ka kruusal; Lock - lukustab keskdiferentsiaali ning veojõud sildadel on võrdne (lülitub ise välja üle 60kmh kiirusel). Esiistmete vahel on liigutatav käetugi mis ehk vajab veidi harjumist ja kõigile ehk ei sobi, võiks olla rohkem võimalusi selle seadmiseks. Selle käetoe sees on aga suur laegas mille põhjas USB pesa. Sigaretisüütajaid on ees üks ja pakiruumis teine. Käigukanginupp ja mõned lülitid tundusid aga küll olevat pärit juba eelmiselt mudelilt. Iste tundus mugavam ja tagaistmel oli kohe tuntavalt rohkem (põlve)ruumi. Küll on taga valgust vähem, sest tagauste aknad on väiksemad ja kõrgemal. Tagaseljatugi on 2 asendis seatav ja pakiruumi katva mütsiriiuli esiots ülestõstetav, seega saavad tagaistujad vajadusel sõiduajalgi pakiruumist midagi haarata. Pakiruumi "keldris" on kitsam varuratas, selle peal madal 1. korrus ja siis alles tegelik põrand. Pakiruum ise muidugi on tuntavalt suurem kui enne - 430L 270L vastu. Ja kuigi S-Cross on 16cm pikem, on ta mass sama mis vanal 1245kg. Rehvimõõt 205/60R16 ja kliirens 19cm on samad. Kokkuvõtteks, kuigi välimus pole just 100% minu maitse, siis on tegu ilmselgelt hea autoga. Isiklikult mulle meeldib kindlasti rohkem see suki IV4 mis tulemas 2015a aga eks näis milliseks see muutub kui reaalselt tootmisse läheb.

Ega S-Cross oli ka ideeautona ju selline:

Rohkem pilte proovisõidupäevalt on SIIN

22.09 AO Harju keskmine

Päevane kombineeritud joon. Korraldas Kreek. Kuusalu kant. Kuna Johan polnud saadaval, siis leidsin seekord kaardilugejaks Andres Martini, temaga polnud varem koos sõitnud. Gert teavitas juba enne starti, et kuna mul nüüd nii hea kaardilugeja, siis kui ma ei võida, olen sitt juht.. Ei võitnudki..
Kaardid sisaldasid seekord klassikalist joont, valget lehte joonega, looduspunkte (ilma neutraalajata seekord) ja hobuseraudasid. Igasugu nikerdamist oli tõesti palju ja ega alati aru ei saanudki kas oleme õigel teel, siiski enamasti olime. Looduspunktid jooksin seekord igatahes mina aga need olid ka väga lihtsad - kõigi tähiste tagakülg paistis autost ja kaugus polnud üle 10m. Rada pidi olema ca 105km ja ideaalaaeg 3h ringis, kuid millegipärast avastasime enne kui 2h täis sai, et kaardid saavad otsa. Õnneks siiski oli viimase kaardi lõpus AKP ja seal Arvi Hain jagas uue pataka lehti kätte, selgus, et see info oli Kreegil meelest läinud teada anda. Nüüd ei seganud enam miski õige finishikoha leidmist. Tulemuseks 5. koht, pole paha kuigi oleks võinud ka paremini minna.
Paar kaardinäidist:

 

Rajal pidi olema 2m kõrgusepiiranguga koht, seega tuled maha

15.09 TRM

Õlavalu tõttu oli väga kahtlane kas seekord üldse lõpuni jõuan ning soendussõit enne starti ei lubanud midagi head. Igatahes tahtsin panna kõik välja, et lõpetada ja tulemus ise polnud oluline. Stardist alates säilitasin kindla tempo ja ei läinud kaasa üldise rabelemisega. Pikalt püsinud kuiva ilma tõttu oli rada kuiv ja Ansomäe tõus õnnestus üle aastate rattaseljas võtta. Paremkurv Munamäe alusele teele oli väga kitsas ja kuigi seal olid paremal postid lindiga, et ei lõigataks, oli mitu postivahet linti juba puudu ja aina rohkem rattureid puges lindialt läbi. Viimane suurem laskumine enne Matut tekitas ühe riskantse olukorra - keegi kukkus ees ja siis jooksis keegi ilma rattata mulle paremalt ette, karjusin hääle ära, et ärgu tulgu ette. Samal hetkel lendas keegi aga minust vasakult mööda metsa sisse suure pauguga, õnneks pääsesin ise puhtalt läbi ja sain edasi liikuda, küll vasakul raja kõrval sest polnud võimalik enam vahele trügida massi mis liikus minust kiiremini. Harimäelt esimest korda laskudes oli Toivo oma teeotsas ergutamas ja kilomeeter hiljem märkasin rajaääres Johni ratas seljas kõndimas, kõrval oli keegi ka kukkunud. Liikuvas massis ei saanud kiirust vähendada ja nii jäigi teadmata mis tal juhtus. Harimäelt Restu suunas laskudes olin koos Johaniga kuid jäin maha kuna ei õnnestunud eessõitjast ohutult mööduda ning pidin hoo maha pidurdama. Nimelt oli see kruusatee põua tõttu lahtisi kive ja liiva täis ning sõita sai ainult kahes autojäljes. Varem on sel ikka 60+ kiirusi saanud arendada.. Peale seda nägin esimest korda Erkit, kaamera peas, teda nägin veel korduvalt ja lõpetasime ka lähestikku. Astuvere TP järgne metsaosa kuni Roopjärvest möödumiseni oli ka täiesti kuiv ning tolmas nagu kogu ülejäänud radagi. Midagi sellist polnud ma kunagi näinud kuigi olen selkandis iga aasta korduvalt käinud nii orienteerumas kui ka lihtsalt ujumas. Metsast väljudes peale TM rajalt mahapööret väiksele kruusateele jõudsin järgi Johanile kelle võhm oli selleks korraks otsas. Palu TP-s aga sain aru, et mul on kõht ikka väga tühi ja rosinad on imemaitsvad. Kurk, kukkel ja muidugi puljong ka. Nautisin toitu niikaua, et Johan jõudis selle ajaga samuti sinna. Kohe peale tammi ületamist möödusid esimesed lühikese raja sõitjad ning nende järel sõitis ATV mis pidi mu peaaegu alla ajama. Eelviimasel tõusunukil enne karjääri õnnestus ka külg maja panna kui lahtisel kruusal tagaratas ringi käis ja lahti sain ainult parema jala. Kukkusin loomulikult vasakule, õnneks keegi selga ei tulnud. Kui peale püsti karjääri läbimist sadulasse tahtsin istuda, siis selgus, et sadul on viltu ja istumine on ülimalt ebamugav. Siiski seisma ma ei jäänud ja ülejäänud 5km kannatasin selle ära.
Söögilauas järjest teistega kohtudes sai selgeks, et Johnil läks kumm katki ja ta pidi järmisse TP-sse jalutama ning see kes mulle ilma rattata oli ette jooksnud oli ilmselt Taavi. Ta nimelt oli nii pikali kinud, et ratas oli jäänud teisele poole rada, ning väga raske oli läbi massi uuesti rattajuurde jõuda.
Koju sai tuldud ka rattaga, seega 112km päevaga, tegelikult ca 120 koos hommikuse soendusega.
Tulemus oli 10 min parem kui eelmine (muda)aasta kuid koht oma 600 kohta halvem.
Üks pilt minust on SIIN, rohkem näeb aga Sportfotost otsides.

11.09 Annimatsi päevak

See oli jälle uus koht, mitte et ma poleks Annimatsil käinud, vaid päevakut polnud seal varem olnud. Suur üllatus oli ka seal metsast leitud väike mahajäetud suushüppemägi. 

04.09 Apteekrimäe päevak

31.08 Kambja Xdream

See oli Xdream, mitte Bike Xdream nagu võinuks arvata. Algas rattaga, lõppes rattaga ja vahele veidi kanuud. Lisaülesannetest oli seiklusrada, heinapakiga väike ring joosta ja kanuuga tiik ületada ilma mõladeta. Kuna ajaga jäime jänni, siis jätsime mõned punktid vahele, et õigel ajal finishisse jõuda. TEEKOND  minu pilt Sportfotos

28.08 Kambja tempo

Kuna rullimaratoni lõpp oli päris jube, siis selle sõidu sõitsin rahulikult ja ei pingutanud. 10,5 km tulemusega 64. Kabral Iljar Elioni SK 20:04,4
TULEMUSED

TRUM pildid

Mina:
http://www.sportfoto.ee/et/p/477383
http://www.sportfoto.ee/et/p/469934
http://www.sportfoto.ee/et/p/469396
http://www.sportfoto.ee/et/p/479628
http://www.sportfoto.ee/et/p/480638
http://www.sportfoto.ee/et/p/480639

Taavi:
http://www.sportfoto.ee/et/p/470018
http://www.sportfoto.ee/et/p/470019
http://www.sportfoto.ee/et/p/470763
http://www.sportfoto.ee/et/p/476590
http://www.sportfoto.ee/et/p/476589
http://www.sportfoto.ee/et/p/476588

Henn:
http://www.sportfoto.ee/et/p/470007
http://www.sportfoto.ee/et/p/470008
http://www.sportfoto.ee/et/p/470754
http://www.sportfoto.ee/et/p/470755
http://www.sportfoto.ee/et/p/471299
http://www.sportfoto.ee/et/p/471302
http://www.sportfoto.ee/et/p/471301
http://www.sportfoto.ee/et/p/471300
http://www.sportfoto.ee/et/p/472264
http://www.sportfoto.ee/et/p/479688

25.08 TRUM

Tartu rulluisumaraton oli pikalt oodatud sündmus, olin eelmine aasta saanud päris hea tulemuse ja tahtsin seekord parandada seda. Aga kohe peale starti oli selge, et pole minekut, kogu keha reageeris kangelt ja kiirust üles ei saanud. Maanteel ei suutnud üheski grupis pikelt püsida, ikka pidin maha jääma ja üksi vastutuulega võitlema. Nii tuligi 10min aeglasem aeg kui eelmine aasta ja koht muidugi ka halvem. Peale finishit hakkas veel halb kah ja alles järgmiseks hommikuks toibusin täielikult. Ühesõnaga aiataha läks see sõit :-(
Siin natuke www.myttajad.eu lehelt pärit statistikat:

21.08 Marjamäe päevak

Valisin seekord lühema raja ja nautisin loodust ja ilusat ilma.

20.08 matka viimane päev

Lõpupäeva teekond oli lühem ja enamus vaatamisväärsusi jäi Aglona linna kuid enne sai käidud veel Kuradi järve ääres kus oli üliselge vesi aga millegipärast ujuda ei tohtinud. Seal lähedal nägime ka esimest ja viimast korda teehöövlit mis luhvis matka kõige siledamat teed vähem siledaks...

PILDID

 Kuradijärv

 Piiks ja Aix ;-)

 Saun

19.08 Läti 3. päev

3. päev oli veidi inimlikum, kuigi rajameistrite arusaam teekonnast erines oluliselt kaardile kantud rajast. Alguses aga sai mööda asfalti kimatud Kraslava linna kus jälle giididega ekskursioonid gruppide kaupa. Vaatetorn mis olla Läti kõrguselt teine puidust selline, veel paar vaatekohta, kirik ja loss. Edasi külastasime üht kohalikku venda kes igast ettejuhtuvast asjast heli välja puhub ja muusikat teeb. Osa pille oli tal eri maadest osa aga suvalisest plasttorust ise tehtud. Kui tee sinna oli veidi lühendatud, siis edasi oli rada hoopis sakilisemaks tehtud ja üks tõsisem mägi ka sisse võetud, enamus küll läks kaardi järgi otse ja tulnud ennnast tapma lisandunud kilomeetritega. Ühe keraamiku juurde jõudsime vähemalt meie Raimoga liiga hilja, seega ei näinud enam midagi. Siis veel üks kirik ja sellest olulisem Veikals seal lähedal ning olimegi laagris. Sel õhtul sai ka saunas käidud ja sealt otse järve - mõnus oli.

PILDID

Vaade Daugavale tornist Kraslavas

 Kodutu kiiss

 Raimo, Raini jne..

 Multiinstrumentalist Aleksandr Maijers demonstreerib järjekordset pilli

 See tuli ka muusikat kuulama